Life is a journey

võlumaa

2012-01-28T07:01:00.000-08:00

Otsustasime Anniga ühte ilusat talvist ilma jäädvustada ja sõitsime väiksemat sorti pildistamisele.

Pärnu-Tallinn Tallinn-Pärnu

2012-01-23T14:58:00.000-08:00

Minu eelmise nädala kolm päeva möödusid Pärnu-Tallinna marsuudill, sõnusin vist ära öeldes, et ma pole päris ammu seal käinud, nüüd sain täpselt nii mitu korda sõita, et linn iseenesest hakkab täitsa selgeks saama, ma just mõtlen autoga liigeldes, aga tegelikult ei olnud need sõidud üldse niisama, vaid näiteks neljapäeval pidi emps tööasjus sinna poole oma sammud seadma ja meie õe ja tema lapsega kasutasime võimalust, et veeta üks päev poodides ringi kolades. Tegelikult tegime oma shoppasime vahepeal ka pisikesi pause-lõunatasime või siis istusime lihtsalt mõnda ilusamasse kohta maha ja lihtsalt rääkisime ja nautisime üksteise seltskonda Viimasel ajal oleme üldse äärmiselt palju leidnud aega koos veetmiseks, mis on muidugi suurepärane, aga eks see ole ka sellepärast, et ma viibin kolm nädalat Pärnus ja sellise tempoga lendab see aeg veel kiiremini, siiski on iga minut seda väärt!

Laupäeval viisin nad Soome laeva peale, aga õe laps otsustas viimasel hetkel ümber ning väitis, et ta tahab minuga jääda. Otse loomulikult ei olnud mul selle vastu mitte midagi, nii siis pakkisime ruttu tema asjad kohvrist välja ja jätkasime oma päeva muuseumis, kus pidavat olema imeline nukude näitus, ma pettusin selles ikka väga, võib-olla lootsin mina liiga palju, aga vähemalt laps jäi mingil määral rahule. Mõned nukud oli, siis vahelduseks lennukeid, sellest ma muidugi aru ei saanud ning meisterdamisnurk, aga kuna tema kindel soov oli seda külastada, siis nii me selle tee ette võtsimegi. Tänu Anni juhendamisele muidugi, sest asukoht oli üpriski kaugel ja keerulises paigas, mida ma ilmselt nii kiiresti poleks üles leidnud. Jätkasime oma päeva sushi restorani külastades, kusjuures tegin ma sel nädalal seda kolm korda järjest, jah ma olen täiesti sõltuvuses. Kuigi jällegi pean ma tulema tagasi selle juurde, et Tallinnas on see ikka kordades parem. Kokkusattumuse teel lubasin ma ka oma sõbranna Luisale, et viin ta esimest korda sushit sööma ja kahjuks või on seda veel vara öelda, ei meeldinud see talle üldse, aga ausalt öeldes ei mäletaks ma isegi, et kohe esimesel korral see nii vapustav oleks tundnud, eks see võtab aega ja sellega on vaja harjuda ning kui see harjumus lõpuks juba sõltuvuseks muutub, siis ainult edu! Ei, tegelikult asi nii hull ei ole, lihtsalt on sushi üks suur suur lemmik.

Aga meie päev koos mu pisikese kalliga möödus kiiresti ja tegude rohkelt, tegime koos süüa, mängisime ja muidugi ei saa välja jätta multikate vaatamist, see on ometigi kohustuslik asjade käik-öösel põõnasime mõlemad teki all ja vaatasime Rapuntselit, mis mulle kusjuures väga meeldis. Ma lihtsalt armastan temaga koos olla, juba pisikesest peale on ta minuga olnud ja ma ei oskagi kirjeldada- she means a world to me! Hoian, kaitsen ja armastan nagu emalõvi.

Tegelikult on mul juba terve kodus oldud aja meeles mõlkunud mõte, et hakkaks nüüd õppima, ma lubasin iseeendale, et tegelen sellega, aga siiamaani ei ole lihtsalt aega olnud, aga selle aja ma enda jaoks teen kiiremas korras.

Kolmapäeval on meil plaanis välja minna, natukene mõtteid kõigest eemale saada ja lihtsalt olla, tõotab tulla mõnus õhtu!

Lisan siia ka mõned pildid Tallinna ostlemisest ja ka Soomest mõne.

Seniks aga tsau!

Pole küll meie ost, aga jõulukingitus õelt.

Minu südame hõivanud elanik.

Pilt meie päevast.

Ostud Tallinnast.

Absoluutsed lemmikud, nendega võib tunde lumes sumbata!

Minu lemmik.

Midagi Soomest.

Lisasin oma meigikotti kaks MACi toodet ja olen ülirahul.

Must love Guess!

Kingitus õelt.

Uus lemmik käevõru.

Kolm leidu.

Üks suur armastus

2012-01-17T16:05:00.000-08:00

Ma olen juba pikemat aega planeerinud kirjutada siia oma suurest armastusest ühe riigi, selle keele, kultuuri ning inimeste vastu. Ma arvan, et igaüks, kes teab rohkem, kui vaid minu nime saab juba selle lause lõpuks aru, millest täpsemalt jutt käib- Hispaania.

Oma elu niiöelda esimesed reisid kuhugile sooja päikese alla viisid meid just sinna ja ma pean mainima, et see sama tee on meid sinna viinud oma 7 ilusat aastat, küll erinevatesse paikadesse, kuid siiski. Ma olin suhteliselt väikene plikatirts ja minu esimeset reisist on mul peamiselt meeles palmid, soe päike ja äärmiselt sõbralikud inimesed. Mida aasta edasi, seda rohkem olen ma hakanud imetlema seda üpriski ajatut olekut, mis seal olles tekib- keegi ei kiirusta, ei jookse pea laiali otsas ja kellaaeg justkui ei mängiksi rolli, kuigi ta tegelikkuses ju ikkagi on olemas, aga inimeste hoiak ja suhtumine on hoopis midagi muud, millega meie harjunud oleme.

Ma tunnen ennast seal eranditult iga kord koduselt ja ma ei tahakski sealt ära tulla, kui vaid see võimalus oleks. Minu jaoks möödub nädal või kaks meeletul kiirusel ja jällegi leian ennast siit mõtisklemas oma mõtteid möödunu kohta. Muidugi on kodu kõige parem, soojem ja armsaim koht terves maailmas, aga vahelduseks ära saada on nagu paradiis.

Hispaania keel on minu jaoks juba pikemat aega olnud üks täitmata unistus, ma siiralt sooviksin seda osata ja kaasa rääkida. Eks ma olen seda juba aastaid planeerinud, aga alati on kuidagi väga nutuselt välja kukkunud, kas siis ei ole aega või ei ole see sel konkreetsel eluetapil võimalik. Ka see aasta suure tuhinaga panin end kirja hispaania keele algkursustele, mis toimuvad minu enda koolis, kuid tuli välja, et see aine kattub ühe minu "lemmik" ainega maateadus, oh seda "rõõmu." Olen uurinud natukene ka tasuliste keelekursuste kohta ning teisipäeva ja neljapäeva õhtuti need küll Tartus toimuvad, aga pean tegema suuremat sorti mõttetööd, kas ma peale oma pikka päeva jõuaksin veel sinna minna ja mitte ainult kohale ilmuda, vaid ka kaasa töötada ning otse loomulikult vajab see ka kodus üpriski palju tööd, et seda omandada. Eks ma vaikselt interneti vahendusel vaatan ka sarju ja filme ning proovin kaasa mõelda ja peaks ütlema, et midagi ma ju ometigi aru saan, aga minu jaoks on see liiga vähe. Kui rääkida hispaania keelsetest lauludest, siis üle poole minu playlistist hõlmavad nad küll ning te võite siis ette kujutada, kui ma kuskil mujal mõningat laulu kuulen, emotsioonid on koheselt laes ning meeleolu muutub täiesti. Õnneks on minu seltskonnas inimesi, kes armastavad samuti sellist muusikat ning miks mitte nautida seda heas seltskonnas, sounds good?

Kuna minu elu keerleb hetkel suuremas osas kooli ümber ning tuleviku plaanide, siis on veel vara öelda, mis edasi. Võin keerutamata öelda, et tahaksin osa oma elust veeta kuskil seal kandis, see oleks minu jaoks jällegi üks unistus ja ma siiralt loodan, et ma selle ka täide viin.

Järgmine aasta on kindel plaan sinna üks või isegi kaks korda reisida, eks see oleneb meie plaanidest, kuid mõne kuu pärast on tulekul minu sünnipäev ning väike päkapikk andis mulle teada, et võib minna nii, et oma 21 aasta võtan ma vastu just seal kandis, aga eks seda näitab aeg.

Samuti on järgmise aasta plaanis kooli kaudu veeta kolm ilusat kuud Hispaanias, see oleks tõesti super!

Praeguseks aga ciao!

Kiirelt, kiirelt edasi

2012-01-16T07:15:00.000-08:00

Ma ei mäletagi millal mul viimati nii pikk vahe kirjutamisel tuli, kuid eks praegune eksamiaeg ning sellele eelnev puhkeperiood oli äärmiselt kiire. Aastavahetus on küll juba väga vana üritus, kuid pean mainima, et see sai suure meluga ära saadetud, veidi teistmoodi kui muidu, aga eks asjad peavadki muutuma, et aru saada, mis me tegelikult vajame.

Vaheaeg sai vist üle pika aja nii sisustatud, et põhimõtteliselt oli iga päev täis naeru koos kõige kallimatega, eks selline periood möödub veel kiiremini kui alguses tundub ning 2 nädalat on just kui paar päeva.

Pidustused mitmekordselt peetud oli aeg tagasi Tartu minna, seekord oli minek kohe palju lõbusam ja muidugi selle tõttu möödus ka aeg seal kolm korda kiiremini, kuna sõbranna Karoliinel oli vaheaeg, siis otsustasime töö ja lõbu ühendada ning veetsime need 4 päeva koos. Ma arvan, et ma ei hakka pikalt kirjutama, kui kodune tunne oli ja kui palju nalja sai, kes meid vähegi teavad, võivad seda endale ette kujutada. Samuti sain mina järjekordselt kinnitust, et Tartus tasub klubisid külastada küll, sest kolmapäeval jooksis järjekordselt paar tundi nonstop head muusikat, mis muidugi lõi veel parema meeleolu ning meie jäime selle peoga äärmiselt rahule. Muidugi ei olnud meie seal veedetud aeg ainult pidu ja pillerkaar, suutsime ennast ka õppetööle pühendada, pean tunnistama, et seda suutsin ma teha vaid siis, kui Karoliine kuri pilk üle toa käis, aga see mõjus ja sain oma eksamid edukalt tehtud. Täna käisin loodetavasti selle semestri viimasel eksamil, kui kõik hästi läheb siis on veebruari alguseni mul täiesti vaba, mille ma planeerin kindlasti sisustada oma armsatega ja muidugi ei saa ma mööda vaadata ka sellest keemia materjalide hunnikust, mille ma spetsiaalselt kaasa vedasin, sest südametunnistus taob juba praegu nii kõvasti, et kuidagi väga raske on olla.

Ma olen viimasel ajal nii palju plaane oma peas kokku konstrueerinud, et ma ei jõua ära oodata, mil ma saan neid teostama hakata ehk selleks ongi sobivad need kolm nädalat Pärnus, et alustada.

Lisan mõned pildid ka meie Tartus käigust.

See päev..

2011-12-30T14:41:00.000-08:00

Alles justkui ootasime 2011 aasta tulekut ja nüüdseks on see põhimõtteliselt läbi, eks kogu selle temaatika juures jõuad ise ka juba lainele, mil peas hakkavad keerlema su aasta saavutused või siis mitte saavutused, head ja halvad mälestused, kordaminekud ja palju muud. Muidugi ei saa sellest virr-varrist välja jätta ka lubadused, mis võivad olla vahel küll ootamatult suured, kuid siiski, omavad su jaoks mingit teistusugust või kuidas nüüd öeldagi- maagilist tähendust.

Nii väga tahaksin kõike seda sõnadesse osata panna, mis mu peas hetkel keerleb. Ei saa ju ometigi öelda, et oli suurepärane aasta, samas ei saa öelda ka, et oli täielik läbikukkumine. Ma pigem paigutaksin selle kuskile keskele, oli väga head ja oli ka halba, nagu ikka. Ükski asi ei saagi olla ju täiesti hea, alati leidub midagi, millega rahul ei olda, aga pisaraid ja pettumusi leidus ikka, olid suured muutused ja veel suuremad sasipuntrad. Muidugi kohe vastas kontrastiks oli palju naeru pisarateni ja rõõmuhetkeid. Oma lubadusi, mida ma ikka ja jälle annan ning proovin ka täita, jätan ma alati tähelepanuta ja kogu kiire tempo sees või siis põhjustel, et seda ei olegi võimalik teha, unustan justkui ära. Kuid paar päeva enne aastvahetust on nad jälle minuga ja koputavad omamoodi õla peale, siiski ei saa ma saja protsendiliselt väita, et ma ei teinud midagi, ma tegin ja kuigi oli lubadusi, mida ma just 00.00 saabudes ei öelnud, olin ma enda jaoks teatud aja jooksul seadnud omatmoodi eesmärgid, mis tähendasid minule tegelikkuses äärmiselt palju ja õnneks see viimane, mida ma läbi ridade olen ka maininud, on tänaseks hetkeks leidnud lahenduse ja kõik läks nii nagu minema pidi, julgen kindlalt väita, et tõde tuleb alati välja, ükskõik kui palju neid valesid seal keskel ei hõljuks, olemata inimeste käitumisest ja enneolematust soovist matta maha öeldud sõnu ning tegusid, aga ei, kõik leiab lahenduse, varem või hiljem, aga leiab.

Ma olen sel aastal leidnud enda jaoks äärmiselt toredaid ja siiraid inimesi, justnimelt- siiraid. Seda ausust on ju tegelikult vähe, kõik niiöelda toredad inimesed, keda me oma elu jooksul kohtame ei pruugigi olla sellised nagu nad esmapilgul paistavad, aga minu teele saadeti suurepäraseid inimesi ja ma kujutan ette, et nendega jään ma suhtlema veel kauaks, vahel justkui on selline tunne, et tema ongi see, keda sa oma ellu sooviksid ja minu õnneks tundsin ma seda nii mõnigi kord. Kui jätta välja uued tutvused, mis on suuremalt osalt tänu kooli minekule, olen ma leidnud enda jaoks üles ka vanad. Igapäevane suhtlemine on justkui tavaline nähtus, aga et sa ka suudaksid leida üles nad tõesti enda jaoks ja ma mõtlen just..ehk oleks õige öelda südamest? Igaljuhul see hea, soe, vana ja tuttav tunne, mis vahel võib olla märkamatult kadunud, kuid ta on alati olemas ja kui sa selle uuesti üles leiad, siis tead, et kõik on õige.

Kui palju annab meile ja võtab aeg? Aasta on ju tegelikkuses läinud nii kiiresti, aga ta ometigi suudab iga sekundiga midagi korda saata. Ma mõtlen, et ma olen väga paljude asjadega viivitanud, ignoreerinud või lihtsalt kõrvale hetinud, aga siiski jõudnud kuidagi pärale. Avastanud enda jaoks asju, mida ma poleks ettegi kujutanud, leidnud iseennast mõtetes, mis pole kordagi mu meelel olnud. Ma usun, et see on seotud kindlasti elukoha vahetusega, uute inimestega, teistusuguse elutempoga ja kui palju on minu silmi avatud, kui palju ma ise olen asjadest aru saanud, mida ma varem justkui ei mõistnud.

Eks me kõik mõtleme, et uus aasta on justkui omatmoodi uus leht, uued eesmärgid, unistused ja soovid. Nii on ka minul, aasta algus saab olema ülikiire tempoga väga raske, peab selleks lihtsalt valmis olema, ennast kokku võtma ja soovitud eesmärke silme ees nägema ja nii reaalselt, et sa oled suuteline endast andma rohkem, kui sa algselt plaanisid, aga kindlasti mitte vähem. Oma uue aasta lubadused olen ma enda jaoks välja mõelnud, see kas ma neid ka niiöelda "ametlikult" sõnadesse panen..see selgub homme õhtul.

Aga mina soovin teile vapustavad vana aasta õhtut, parima seltskonna ja meeleoluga!

Mõelge oma soovid läbi ja kui vähegi tahtmist on siis võtke nad endale eesmärgiks.

Ma loodan, et 2012 on teie kõigi jaoks imeline!

Pühade pikendus

2011-12-29T15:50:00.000-08:00

Minu plaan Soome mõneks päevaks sõita oli suhteliselt suure küsimärgi all, kuid õnneks laabus kõik väga hästi. Tänu kahele energilisele kamraadile, kes tulid mulle vastu ning viitsisid hommikul 4 üles ärgata ja juba 5 paiku Tallinna poole teel olla. Katrin ja Ingrid, teie shampain shower on mul eredalt meeles ja kohe kindlasti tulemas, kuupäev on veel täpsustamisel! Aitäh, aitäh teile!

Peaks mainima, et laeva sõite ma üldjuhul enam vähem talun, aga meie halbade ilmatingimuste tõttu oli Soome minek pigem ebameeldiv, kuigi ma sättisin ennast sellisesse asendisse, et ma ikka mõne aja magada sain, hirmutas mind kohe ära oksekottide jagamine ja muidugi see suur loksutamine.Siiski väheste unetundide tõttu öösel, sain ma nii palju unes suikuda, et kaks ja pool tundi möödus kiiremini, kui ma algselt arvasin.

Esimene päev möödus meil linnas ringi jalutades ja see on ikka hullumaja, mis rahvamassid ringi shoppasid, allahindlused ongi reaalselt allahindlused seal, kui meil on reklaam, et kuni -70 protsenti, siis üldjuhul võib sellise hinnaalandusega leida vaid kasti põhjas olevad patsikummid, Soomes aga on asi palju normaalsem, kuigi peaks mainima, et selline meeletu rahvamasside ringi askeldamine mulle just väga ei istu, kogu aeg oli jube palav, aga siiski nii ühte teist me leidsime ja jäime oma ostudega väga rahule. Õhtul nautisime hotellis vahuveini ja arutasime maailmaasju.

Teist päeva alustasime muuseumi külastusega, ma ei osanud arvatagi, et see nii vinge võib olla, põhiliseks teemaks oli Aafrika ehk siis oli loodud erinevad elustikud ja kõikide loomade topised, keda seal leida võib, saime väga võimsate vaatepiltide osaks, kuna see kõik toimus läbi nelja väga suure korruse, siis olid seal ka kasatud evolutsioon, dinosaurused, erinevate enne elanud ja nüüdsete skeletid, kokkuvõttes oli see äärmiselt huvitav ja elamust pakkuv muuseumikülastus. Otse loomulikult järgnes sellele veel üks mitme mitme tunnine linnakülastus. Oma kaks tihedat päeva lõpetasime ühe ilusa õhtusöögiga ning arutasime tuleviku plaane, ma tahaksin kogu aeg kiita oma õe last, kes nii tihedale tempole kaasa jõudis ning ei nurisenud üldse palju, kui siis veidikene lõpu poole, pole ka ime, kui me kaks pikka päeva temaga ringi vantsisime, kuid selle eest tegime talle selgeks, et nüüd on teada, et võime teda igale poole kaasa võtta, kuna ta on ääretult tubli!

Põhimõtteliselt sisustasime oma päevad väga tihedalt-külastasime mitmeid väga häid söögikohti ning veetsime lihtsalt koos aega, see oli küll lühike, kuid tasus ära igat oma minutit. Seda kõike on sõnadesse võimatu panna, kui meeletult hea on nendega koos olla.

Panen siia ka mõned pildid jõulukingituste ekstrast, mis tulid siis nende poolt:

Minu esimene MAC huulepulk, mida ma juba pikemalt olen planeerinud tellida.

Iga päev ja kohe mitu-värsked smuutid, jummy!

Sulgedest peavõru.

Smuuti!

Armastus esimesest silmapilgust.

Lõuna.

Teine armastus. Täpselt sobiv aastavahetuseks.

Lõuna.

Virsikukarva kampsun ja pluus.

Lemmik pross.

Ei saanud mööda kõndida, kindlasti mitte.

Mõnusat sinist värvi kampsun ja soe müts talveks, kindad pildi pealt puudu.

Meie hotellituba.

Vabandan piltide kvaliteedi pärast ja blogspot otsustas mulle õhtul vingerpussi mängida ja keeras mõne pildi teistpidi.

Pühade rütmis

2011-12-25T12:25:00.000-08:00

Kui palju meeletut ringi jooksmist ja askeldamist selle ühe õhtu nimel, mis on ju ometigi seda kõike täiesti väärt. Jõuluõhtu on meie pere poolt peetud ja see oli tõesti imearmas- terve seltskond tuli kokku, leidis selle ühe õhtu, et sisustada oma õhtu oivaliste söökide, hea seltskonna, kingituste ja muidugi jõuluvana ootamisega, kuna meil peres on veel pisikene tüdruk, kes usub jõuluvanasse, siis oleme igal aastal ta enda juurde kutsunud. Nii armas, soe ja kuidagi ääretult tuttav tunne on vaadata, kuidas üks pisikene laps võib nii siiralt oodata ja valmistuda selle tähtsa isiku tulekuks, kui ülejäänud pere kasutas varianti, et äkki Kätri-Liis nende eest midagi teeb või lihtsalt suutsis ennast välja vusserdada, siis temal oli valmistatud laulud ja luuletused, mis olid kõik ilusasti peas. Kui tulla tagasi selle tuttava tunde juurde, siis sama jõuluvana on käinud meie juures juba sellest ajast peale, kui mina pisikene olin, sealt see ootusärevus pärinebki.

Eks pühad ole alati olnud selline aeg, kus kõik päevad on enam vähem kuni aastavahetuseni sisustatud. Täna käisime tuttavate, empsu ja Margotiga kontsertil "The Sun shymponics" ja ma jäin kontsertiga väga rahule. Ma ei ole kunagi olnud Tanel Padari suur fänn, aga ta on mulle alati meeldinud, tema laulud on head ning võimalusel käin alati tema esinemistel. Seekord oli muidugi eriti võimas, kuna eks orkester annab sellele kõigele väga palju juurde, igaljuhul oli see väga hea elamus ning soovitan soojalt kõigile, kellel veel plaan sinna minna on.

Olime tänasesse päeva veel lubanud külastuse sugulaste juurde. Nii nagu arvata oligi, sinna saabudes, oli laud kaetud ja kõik ootasid meid jõulusöögile. Ma olen siiralt õnnelik, et mul sellised sugulased on, nemad on tõesti meie suguvõsast just need, kellega me suhtleme tihti ja just jõuluaeg on ideaalne, et kiirustamata kokku saada ja muljetada. Kuna üks nendest on nüüd varsti 1 aastaste kaksikute ema, siis oli tegevust nii mis kole, samuti on seal peres veel üks pisikene tüdruk, nii et ülesanded vahetusid väga kiirelt-kes hoidis last, kes tõi toitu, kes valmistast lastele toitu ja nii me askeldasime terve õhtu. Need mitu tundi möödusid muidugi väga kiirelt, aga me näeme õnneks suhteliselt tihti.

Kui ma juhuslikult midagi ümber ei mõtle, siis juba teisipäeval pakin oma asjad ja lähen Soome, õe pere pani kesklinnas kinni imelise hotelli ja seda ma mõtlen sõna kõige otsesemas mõttes- koos kõigi mugavsutega ning nad nii väga tahavad, et mina ka läheksin, jõuluõhtul nad ei suutnud mind ümber veenda, et ma 25 juba nendega kaasa läheksin, aga lubasin, et mõtlen selle peale ning kui otsustan minna, siis sõidan teisipäeva hommikul. Nad väitsid, et see oleks justkui veel üks jõulukink nende poolt minule, see on küll äärmiselt armas ja ega ma väga just ära ei ütleks mõnele päevale koos nendega!

Praegu soovin teile aga ilusat pühade jätku ja vana aasta lõppu!

Veel mõned päevad

2011-12-13T15:15:00.000-08:00

Just nimelt, veel mõned päevad ja see kõige kiirem ja hullem aeg koolis hakkab mööda saama, kuigi ma olen hetkel äärmiselt suure dilemma ees, kas reedel üks asi ära teha või siis see lükata sinna, kuhu ma hetkel isegi ei tea, otsustamiseks mul suurt aega just ei ole, aga kuna hommik on õhtust targem, siis langetan selle homme ärgates, äkki siis olen ma kindel, mida teen? Loodame parimat.

Täna arutasime kursaõega pikalt ja laialt, kuidas oma jaanuari kuu targalt sisutada, mul on ees nii mõnigi suur eksam veel jaanuaris, aga kuna mina ei ole ainuke, neid on muideks väga palju meie kursusel, kes riigieksameid kordavad ja inimene, kellega ma vestlesin samuti, siis panime väikese plaani kokku, et kõigi nende eksamite kõrvalt oleks just paras aeg, et mitte hiljaks jääda, alustada ka vaikselt teiste ainetega ehk siis lepime järgmisel nädalal kokku kindlad päevad ja ajad, et me midagi vahele jätta ei saa nagu see tihti kipub olema. Uue semestri algust ma ei taha hetkel ka mitte ette kujutada, sest ma arvan, et ma pean oma päevad venitama topelt pikaks, tegelikult jääb üleüldse 24 tunnist väheks, eriti viimasel ajal.

Aga kõige parem uudis muidugi on see, et kas siis neljapäeval või reedel sõidan ma kõigi oma kolaga Pärnu poole ja nagu ma eelnevas postituses mainisin, võtan aja maha ja lülitan ennast täielikult või siis osaliselt, kuna eksamiteks ikkagi õppida on vaja pühade lainele. Kuna põhimõtteliselt kõik need päevad on juba sisustaud, siis proovin oma aega targalt kasutada.

Sel nädalal oli meil algselt Helisega plaanitud üks suuremat sorti pidu Tartus maha pidada, aga plaanid muutusid hetkel, kui me teada saime, et sel laupäeval toimub samuti üks koosviibimine ehk siis meie enda c klassi kokkutulek, kuhu ometigi minemata jätta ei saa. Pole sealt seltskonnast päris paljusid väga ammu näinud ja oleks tõesti tore üle pika aja muljetada.

Enne 24 oleme igal aastal mõne sõbrannaga ühe päeva võtnud ja teinud niiöelda jõuluistumise, hea muusika, maitsva toidu, põnevate jututeemade ja kinkide vahetusega. See kord on neid ees päris mitu.

Samuti oleme suurema seltskonnaga planeerinud enne jõule ühe koosistumise ja klubitiiru, mis seekord leiab aset kolmapäeval, tavaliselt, väljaarvatud siis suvel, sel päeval just palju rahvast ei käi, aga kui võtta arvesse, et paljudel on just sel ajal vaheaeg, siis ma kujutan ette, et osavõtjaid ikka jagub. Igaljuhul ootan ma seda väga, sest seltskond on otse loomulikult väga mõnus ja olgu ükskõik, mis pidu, kogu selle peo meeleolu moodustavad siiski inimesed.

Sel aastal lubasin ma iseendale, et alustan jõulukinkide varumist juba varakult ja ei leia ennast järjekordselt olukorrast, kui ma üks päev enne 24 õhtut mööda poode ringi tuuseldan ja iseennast kirun. Leppisime kokku Helisega, et esmaspäeva pühendan ennast täielikult kingituste varumisele ja juba täna õhtul tellisin internetist ühe imeilusa kingituse oma õele, ma julgen arvata, et talle väga see meeldib ja ma siiralt loodan, et see ka õigeks päevaks kohale jõuab.

Jõulutunne

2011-12-07T12:52:00.001-08:00

Veel kaks viimast nädalat pingutamist, hetkel on mul kõvasti puudus unest ja kokkuvõttes on üldse äärmiselt tihedad ja sisurikkad päevad, aga selle kõige nimel, et juba järgmine nädalalõpp algab vaheaeg- jõulud, aastavahetus ja kõik muu, mis sellega seondub, just selle nimel ma pingutangi ja kui lõpuks, mis kindlasti imekiiresti kätte jõuab, see aeg saabub, siis kavatsen enda jaoks teha nii mõnedki puhke päevad, kus ma saan kella vaatamata lihtsalt puhata.

Hetkeks on tunne, et sellisel kiirel perioodil ei olegi aega ennast vaikselt jõulutundele keskenduda. Siiski, esmaspäeval Erlega Tartus ringi jalutades ja suure kuuse all laste jõulusoove lugedes, oli see kõik olemas, nii soe ja ehtne. Sellega seoses püsib mul see tunne siiani südames ja nüüd olen ma täiesti valmis kogu sellele jõulu madinale vastu astuma. Esmaspäeval peale jalutuskäiku istusime maha ja nautisime mõnusaid kokteile ja veel paremaid jututeemasid, see on ikka sõnadega kirjeldamatu, kui sa saad ühe inimesega nii ausalt ja tingimusteta rääkida ja veel parem on teada, et see tunne on vastastikune. Meie õhtu möödus väga mõnusalt, kindlasti oleks see olnud veel pikem, aga juba kella seitsmest hommikul pidi helisema tüütu äratuskell, mis meid enam vähem voodist üles sai, just nimelt, päris püsti suutsime ennast ajada alles kella kaheksaks, kuid siiski kõik möödus plaanipäraselt ja tunni ajane unevargus midagi sassi ei ajanud. Homme saadan ilmselt Erle kodu poole ja pean ennast reedeseks suureks keemia arvestuseks ette valmistama, see saab küll olema äärmiselt keeruline, sest need osad on ikka appi, kui rasked, aga nagu ma enne mainisin, tasub pingutada.

Aastavahetuse plaanid on samuti juba piisavalt paigas, nendest on veel veidi vara kirjutada, aga esmaarutluste kohaselt saab see olema üks igavesti lahe aastavahetus väga mõnusa seltskonnaga. Jah, sel aastal me seda väljaspool Eestis ei tähista, aga fond on täpselt seal maal, et järgmine aasta on kindel minek, kuna otsustasime, et kui minna, siis tahame seda ikka täiel rinnal nautida ja seda sõna kõige otsesemas mõttes, ega sinna väga mõtet minna ei ole, kui pead igal oma sammul kõigega arvestama, aga kindel on see, et minek on ja meie punt ei suuda seda ilmselgelt ära oodata.

Juba mõnda aega olen ennast vaikselt harjutanud mõttele, et jaanuarist pean keskenduma jällegi oma riigieksamitele, vajalikud kirjad on saadetud ja kõik, mille pärast ma muretsema pean, on justkui ka korras. Vaevan pead aga on oma aja planeerimisega seotud probleemidega . Uue semestri ajakava on väga väga tihe ja selle kõige kõrvalt, pean ma leidma aega justnimelt ise keskendumiseks, sest minu enda pingutustel ongi ju kõige suurem osakaal selle kõige juures. Ma tõesti loodan, et ma suudan ennast piisvalt kokku võtta, sest minu jaoks õnneks või kahjuks teist varjanti ei eksisteeri.

Minu sünnipäevani on küll aega oioi kui palju, aga ma olen selle pärast juba nii elevil, ma jätan selle praegu saladuseks, aga lõpuks saan ma käia ära kohas, mida ma juba pikemat aega olen soovinud külastada, ma ei suuda lihtsalt ära oodata.

Praeguseks aga imelist jõulutunnet!

2011-12-03T07:21:00.001-08:00

"Kui sa ei tunne mitte kunagi hirmu, häbi ega valu, tähendab see, et sa ei riski mitte kunagi."

Kvaliteet aeg

2011-12-01T14:26:00.001-08:00

Üle pika aja üks suur tsau! Viimasel ajal on nii kiire, et ainukene asi, millele ma suudan mõelda on magaminKuna täna oli meil koolist vaba päev, siis otsustasime Luisa sünnipäeva tähistada, mis nagu alati ja kombeks e ja nii ta kipub minema ja see on alles algus

See aasta ootan ma jõule kuidagi eriliselt palju, ma ei oskagi öelda miks, aga väikest moodi jõulutunne on juba hinges. Ma ei jõua ära oodata, mil me kõik istume sel jõuluõhtul koos perega ümber laua, sööme head ja paremat, jagame kingitusi, jutustame ja mis muidugi kõige kõige tähtsamt naudime jõuluõhtut endale kallite inimeste seltsis, jõulud võiksid ikka valged tulla, siis oleks täiesti saja protsendiline komplekt.

Tartus on, läheb käest ära, seda muidugi heas mõttes. Kõik klubid ja pubid, kuhu me plaanisime minna, said külastatud ja sünnipäev lõppes varajase wrapiga.

Tegelikult olen ma juba pikka aega planeerinud teha ühe toidupostituse, see ei ole küll minu moodi, aga eelmise nädala jooksul jõudsin ma kuidagi väga mitmetesse paikadesse ja nii see idee sündiski.

Eelmise nädala kolmapäeval külastasime Eva Mariaga juba teist korda Aasia restorani ja järjekordselt jäime me väga rahule, suhteliselt taskukohane toit ja maitseelamus on kindlasti garanteeritud. Iseaasi, kas restorani teenindajad ka meid rohkem näha tahavad, sest mõlemal meie külastuskorral on meil olnud liigagi hea tuju ja ilmselgelt ei jää see teistele märkamata, igastahes soovitan soojalt Tartus see koht ära külastada, te ei kahetse.

Asian Cheff.

Kuna ma otsustasin eelmisel nädalal oma puhkust Pärnus pikendada, siis seadsin ennast juba neljapäeva lõunaks koju ja paratamatult on see üks lisapäev nii kirjeldamatult mõnus ja kui palju aega see juurde annab, eks te teate isegi. Meie lemmik kohaks Pärnus on osutunud Prantsuse restoran, mis asub Riia maanteel. Ma võin julgelt väita, et see maitseelamus, mis te sealt endaga kaasa võtate, on lihtsalt suurepärane. Kohe kindlast on see meie pere jaoks osutunud number üks paigaks, mida külastada. Lisan siia juurde siis ka mõned pildid, kuna need on tehtud telefoniga, siis kvaliteedi üle just väga rõõmustada ei saa, kuigi siiski.

Õde proovis sibulasuppi Prantsuse moodi, mis oli võrratu!

Parim böff ala tatar Pärnus.

Minu totaalne lemmik-veisefilee salat

Järgmine koht, mida me siis külastasime reedel on Kaubamajakas uuesti avatud Bravo lounge, mis toidu poolest on minu arvates kindlasti parem, kui ta ennem oli.

Maitsev kanapasta.

Kohupiima magustoidud ning maasika-banaani smuuti.

Kuna reedel käisime tüdrukutega väljas, siis laupäeval otsustasime empsuga üle vaadata Pärnus uue Rahvaraamatu ning seal samas oli avatud ka uus Piano kohvik. Istusime täiesti kella vaatamata, arutasime erinevate asjade üle ning uudistasime raamatuid.

Kreveti-makra värkse salat.

Kvaliteet aeg!

Praeguseks, Ciao!

Gaas põhja

2011-11-21T11:09:00.001-08:00

Minu kõige esimene ametlik nädalavahetus Tartus möödus äärmiselt sündmusterohkelt. Just nimelt, tavaliselt olen ma iga reede oma asjad kokku pakkinud ja Pärnu sõitnud, aga sellel on alati olnud ka suhteliselt head põhjused- igasugu üritused-sünnipäevad, kokkusaamised ja vahel on olnud tahtmine lihtsalt koju sõita, aga nüüd olime pikalt planeerinud ühte väljaminekut ja nii ta läkski. Peaks ütlema, et õhtu oli ikka korralik ja seda sõna kõige otsesemas mõttes, seltskond oli väga super hea ja lõppkokkuvõttes jäid kõik peoga rahule. Success, sõbrad? Võib ju nii öelda, kui meie joped pidutsesid seal laupäeva õhtuni. On, mida mäletada.

Ülejäänud päevad möödusid õppimiselaine ja niisama laisklemise tähe all, kuna Ann oli ka ennast Tallinnast-Tartusse vedanud, siis laupäeval oli üks suuremat sorti toiduõhtu ja telekas, eks ta ikka nii peal suuremat sorti fiestat ole.

Ma olen viimasel ajal mõelnud, kui tore meie kursus on, ma olen leidnud endale väga häid sõpru, see on vist ka ainuke ja tõeline põhjus, miks ma bioloogiast ära minna ei tahaks. Mõned neist on saanud juba väga lähedaseks. Siiamaani ei ole ma neil rääkinud, et minu plaan ei ole sinna jääda, aga kuna asjad on niimoodi liikunud nagu nad on, siis pean olema just nende vastu ausad, kellega me kogu aeg ninat pidi koos oleme, ehk siis minu plaan on sellest rääkida juba mõne päeva jooksul. See ei peaks ju ometigi nii raske olema, aga millegipärast justkui on.

Täna käisime Videviku neljanda saaga esimest osa vaatamas. Need, kes mind tunnevad, ilmselt ka teavad, et ma olen päris ausalt öeldes Videviku üpriski suur austaja, mulle lihtsalt meeldivad need filmid ja lõpuks jõudis kõige uuem osa ka Eesti kinodesse, järjekordselt jäin ma väga rahule, soovitan soojalt seda vaadata.

Laupäeval tabas mind väga armas üllatus, sugulane tõi mulle varajase jõulukingituse ja ka tema teab, milline koti fanaatik ma olen, kingitus oli täpselt kümnesse ja kuna ma juba pikka pikka aega Juicy couture austaja olen, lisas veel boonust. Alles hiljuti soetasin oma tagasihoidlikku kogusse ühe musta koti ja nüüd see kingitus sobib sinna täpi pealt. Lisan siia ka mõned peopildid ja koti pildid.

Just mõni hetk tagasi otsustasin, et sõidan Pärnu poole sel korral hoopis neljapäeval, et pikendada veidi oma nädalavahetust, sest see saab olema tõeliselt tegus. Pealegi sain ma loengus ühe imearmsa sõnumi:"Ootan sind koju," võite ju arvata, kes see oli? Ikka mu Erle.

Üks osa kingituses-rahakott.

Teine pool-roosa kott. Must on minu isiklik ost.

Klubilised.

Carina.

Kaisa.

Sigrimigri

2011-11-14T11:36:00.001-08:00

Nädalavahetus möödus äärmiselt kiirelt nagu alati, algsetes plaanides mul klubikülastust justkui ei olnud, aga lõppkokkuvõttes me sinna jõudsime ja üle pika aja oli seal tõeliselt tore, ääretult palju tuttavaid, mõnus muusika ja hea seltskond.

Nädalaalgus Tartus oli jällegi äärmiselt väsitav, täna oli üks kirjalik eksam, milleks ma esimest korda reaalselt ka süvendatult õppisin ja mida ma kohale minnes teada sain, et sinna ei suvatsetud panna kohe mitte üldse palju neid asju, mis meie materjalides olid ehk siis mu tänase päeva meeleolu ei ole just kiita, kuna Margotil oli ka täna veidi keeruline päev, siis otsustasin ta kutsuda niiöelda "ühika pidulikule õhtusöögile." Nagu alati saime kõhutäie naerda ja tuju tõusis automaatselt.

Praegu olen täiesti kahevahel, kas minna nädalavahetuseks Pärnu või jääda siia, viimaste päevade jooksul on nii mõnigi asi seoses Pärnuga minuni jõudnud, kus ma iseenesest võiksin olla, aga on juba suuremat sorti seltskond, kes minuga arvestanud on. Ilmselt saan ma oma plaanidest teada reedel, kuna spontaansed otsused on täpselt minu pärusmaa.

Mind on viimasel ajal mingisugune sõrmustehullus vallutanud. Tegelikult on mul päris kindlad asjad silme ees, mida ma otsin, ühe leidsin ja juba praeguseks peaks see Eesti poole teel olema ning kaks tükki on veel wishlistis. Panen siia ka mõned pildid:

Sõrmus, mis on juba Eesti poole teel.

Wishlisti esimene liige.

Wishlisti teine liige.

Before Bravo.

Elu nagu filmis

2011-11-09T11:24:00.000-08:00

Saabusin pühapäeval tagasi kodumaale, puhanud ja päikese poolt ära pruunistatuna. Reisiemotsioonid on siiamaani kogu aeg minuga ja külmaga pole ma veel kohe kindlasti ära harjunud, aga eks ta alati nii ole.

Meie reis sai suhteliselt värvika alguse, startisime Pärnust ja umbes täpselt 20 km enne Tallinnat läks rehv katki ja mingisuguse trossijupi pärast me seda kätte sealt ei saanudki, igastahes oli sellega tegemist üpriski palju. Ühel hetkel sõitis meie auto taha Securitas ja teatas, et keegi oli helistanud politseisse, et meie autos toimub peksmine, kellegi arust nägi see välja nii, et iss oli mul auto all putitamas ja mina asekeldasin ka ringi, aga ju see siis näis nagu ma peksin teda selle raudasjandusega, milline värvikas fantaasialend, meie saime aga kõva kõhutäie naerda ja tänu takso kiirele tulekule ilusasti ka lennujaama, meie õnneks planeerisime minekut sellise ajavaruga, et kuskil kiirustama ei peaks, mis on minu arvates reiside puhul üldse äärmiselt tark samm.

Jõudsime Sharm El Sheikhi kella 5 paiku, hotell oli ilus ja asukoht oli suurepärane, täpselt keskuses, mis meie tegemistega sobib ideaalselt, kuna me oleme iga õhtu harjunud reisidel väljas käima, seega oli meil põhimõtteliselt ainult vaja hotellist välja astuda ja me olime kogu selle meeletu melu keskel.

Kuna see oli minu esimene kord Egiptuses, siis oli otse loomulikult minu jaoks kõik uus ja põnev -nagu väike laps kommipoes. Kogu see elu seal on ju totaalselt teistsugune, päeval lõõmab kuum päike ja vesi on imetlusväärselt puhas ja hele hele sinine. Õhtul algab kuurortis kogu ööelu, see on ikka meeletult mõnus tunne, kui soe tuul puhub ja öösel on 25 kraadi sooja. Peaks mainima, et minu jaoks oli selline meeletu kauplemine samuti esimene kord, väsimatult palju inimesi ja kauplusi, olgugi, et kogu see kaup hakkas korduma, kuid siiski olin ma reisi lõpuks üsnagi osav käpp. Kõik, mis Egiptuses ära peab nägema/kogema sai ka enam vähem tehtud, kohustuslikud kaamli seigad, snorgeldamine, vesipiibu baarid ja palju muud. Minu üks unistusi juba pikemalt on olnud lõvikutsika süleshoidmine ja täiesi uskumatu, aga see saigi reaalsuseks. Istusime üks õhtu vesipiibu baaris, kui äkki lendasid sinna sisse kaks meest, kellel oli süles pisikene tiiger. Ma ilmselt ei suutnud midagi mõeldagi, hüppasin ruttu püsti ja krahmasin ta sülle, nii ma teda väntsutada saingi, minu jaoks asendamatu kogemus. Samuti võin ma ennast nüüd veidikene snorgeldamise fänniks lugeda, sest see on ikka imeline, nüüd ma mõistan oma ristiisa, kes paar korda aastas Egiptuses just sel põhjusel käib. Iga päev ujuda värviliste kalaparvede keskel on tõesti sõnadega kirjeldamatu.

Inimesed Egiptuses on äärmiselt toredad ja sõbralikud, muidugi leidub ka teises äärmuses väga pealtükkivaid, eriti kui sa oled heledanahaline. Kuid sellel on ka omad plussid, klaaspõhjaga laevaga sõites, viis laevani tee, mis oli ehitatud mingisugustest kastidest, kuhu astudes kogu see rida kõikus ja see polnud mitte lühike, kui teised tulid seda nii umbes 15 minutit, siis mind saatis 5 minutiga üks väga kena noormees ja ma olin talle selle eest tõesti tänulik, sest mina oleks kohe kindlasti sinna vette kukkunud. Sama noormees oleks mu ääre pealt üle parda toimetanud, kuna tema soov koos vette hüpata oli nii suur, et minu ainukene võimalus oli ruttu ülevalt tekilt alla saada, vähemalt jäävad head seiklused meelde mõnusate mälestustena.

Veel üks suur suur pluss Egiptuse kohta, kes armastavad mereande, siis see on täpselt õige koht, kuhu suunduda. Selle seitsme päeva jooksul sain ma tõeliselt maitsvate ja võimsate mereandide üledoosi ja teine, mida ma poleks ilmselt iial näinud ennast ütlemas oli- sushi overdose.

Muidugi ei saanud kõik niivõrd ilus olla, esimesel päeval kaljutrepist alla turnides vigastasin oma kanda nii korralikult, et lonkasin nii mõnegi päeva ja ka erapraksis pidin ära käima, et jalg kinni saab seotud ja süst samuti tehtud, selle eest oli arst väga tore ja ma ei saa jätta mainimata, et ka väga kena. Aga minu õnneks, ei olnud see nii hull, et oleks reisi seganud.

Igastahes jäin ma selle reisiga tohutult rahule ja külastaksin seda paika esimesel võimalusel uuesti, aga kuna me nüüd planeerisime, et ikka iga kord erinevaid kohti külastada, siis meie plaanides on järgmiseks aastaks mitu korda jutu sees tulnud Tai, aga eks seda siis näha ole.

Kas pole mitte imelik, ühel hetkel tundub su elu nagu filmis-istud imeilusa paadi ääre peal, mekid suurepäraseid kokteile ja teisel hetkel istud ühikas ja loodad, et sa makarone põhja ei keeda? Eks ole see elu üks imelik seiklus...

Panen teile ka mõned pildid:

Ja meie lemmik koht!

Oh, my dream!

Super ilus vesi!

Naama bay üks parimatest restoranidest ja imelised kokteilid.

Uus sõber.

I want back!

Mereannid.

Mu tiigerviiger.

Hotelli tagahoov.

Võrratud rannakokteilid.

Room service-mereannipastad ja sea mix.

Ja mu imeline jalg, mis on juba korralikult ära puhastatud ja kontrollitud, esialgne pilt oli ikka kole.

..

2011-10-20T09:46:00.000-07:00

Kuulasin oma telefonist täna laule ja leidsin Koit Toome kõige uuema plaadi ja mõtlesin, et jagan teiega esimese laulu introt

"Kõik, mis meil on, on praegu. Tulevik on ettekujutus praegusest ja minevik mälestus sellest. Peatu viivuks ja mõtle, kui hästi kõik on"

Meeltesegadusest õnnelikkuseni

2011-10-17T16:01:00.000-07:00

Hetkel peaksin ma hoopis mikrobioloogia eksamiks õppima, mis toimub täpsemalt kolmapäeval, aga ma lihtsalt ei suuda, pole seda suutnud teha juba mitmeid päevi ja ilmselt ei leia ma ka kuskilt seda motivatsiooni, vähemalt mitte sel nädalal. Üleüldse ei meeldi mulle see esmaspäev, aga loodame, et homme on teised lood.t Sel ajal, kui ma peaksin tegelema oma õppetööga rändavad mu peas ringi äärmiselt imelikud mõtted.

Tegelikult suurem osa minu mõtetest rändab juba puhkuse saarel, sest ma lihtsalt ei viitsi ega taha siin enam olla- tahan päikese alla, nädalaks elama seda elu, kus aeg ei rõhu iga päev selga, aga see on ju ometigi ainult selleks ajaks, tagasi tulles peab jälle reaalsust aktsepteerima ja nagu orav rattas edasi laskma, aga ehk siis palju suurema ja parema hooga? Let`s hope so!

Viimasel ajal oleme väga head sõbrannadega arutanud läbi äärmiselt erinevaid teemasid ja just neid, mida ma tol hetkel võib olla ei mõistnud, aga nüüd on mul selge pilt nii paljudest aspektidest ja ma olen rahul, et sellised asjad järjest välja on tulnud, nüüd ma tean, mis on ja mis ei ole, mis või kes on õige. Ja see tunne on tegelikult hea.

Üks niiöelda ülesanne mul hetkel veel peas keerleb ja ma olen sellele siiani suhteliselt pühendunud ja kui ma selle mõne aja möödudes sooritatud saan, siis võin endale teha kolm pikka paid ja tagasi vaadata loodetavasti vaid hea muigega, sest kui asjad õigesti ja ausalt lähevad, siis ei saagi see muud moodi lõppeda. Wait and see!

Praeguseks ciao ja nägudeni!

Celebration

2011-10-16T14:02:00.000-07:00

Jälle nädal möödas ja hetkel olen juba otsaga Tartus tagasi. Kolmapäeval pidasime Helise 21 sünnipäeva, mis ilmselgelt pidi saabuma suure mürtsu ja tralliga, nii ka täpselt oli. Hommikul hüppasin talle 15 õhupalliga voodisse ja nii tema tähtis päev algas. Mõtlesin, et üllataks teda veidi ja kutsuks meie tuttavad, kes Tartus on meie ühikatuppa ja ühe külalise sain isegi Pärnust siia meelitatud. Seltskond oli ilmselgelt hea ja meeleolu kui selline oli esimestest minutitest peale põhjas. Tartu ööelu on muidugi meie jaoks veel põnev, mida ju ometigi ei olnud vaja tõestada, aga üks klubi, mida ma veel külastanud ei olnud, sai siis ka check linnukese kirja ja julgen öelda, et nüüd on mul olemas ka lemmik klubi. Aga meie õhtu ei saanud muidugi lõppeda vaid klubiga, tegime tutvust ühe meeldiva noormehega, kes oli pärit Saksamaalt ja oli tulnud oma sõbrale külla. Lõpuks istus meie köögis hulk rahvast, kaasaarvat ka külaline välismaalt. Meie sünnipäeva lõppes siis midagi hommikul peale kuute ja see vaatepilt, mis meie toast vastu vaatas, võis mõne võõra inimese küll naerma ajada- paigutasime maha kaks madratsit, üks oli suhteliselt olematu ja sinna meie kaks külalist, kellest üks oli Pärnust ja teine ei viitsinud ilmselt Annelinna kõmpima hakata, aga meie oleksime võinud kõik külalised ära mahutada, sest ilmselt sel hetkel oli meil täiesti ükskõik, kus keegi magab või üldse magab, sest terve päeva celebration väsitas meid täiesti ära, kuigi sünnipäeva laps ise põõnas juba kell 3 öösel.

Taastumiseks anti 2 päeva ja laupäeval tähistasime veelkord Helise sünnipäeva Pärnu seltskonnaga, mis oli küll kindlasti palju rahulikum pidu kui õigel päeval, aga siiski oli minul hommikul küll suht zombie tunne. Pealegi esines Sugaris Smilers, mida me lihtsalt pidime vaatama minema ja see on ka reaalselt üks väheseid Eesti artiste, kelle muusika järgi ma võin ennast hingetuks tantsida ja kaasa laulda, just love it! Alates nende varajastest lauludest kuni tänapäevase repertuaarini, lihtsalt super hea!

Kolmapäeval on mul mikrobioloogias esimene eksam, milleks ma ei ole mitte ühte lille ka liigutanud. Tuleb välja, et mõned tunnid tänasest ööst ja homne päev on nüüd ilusasti sisustatud.

Praegu, aga ciao!

Panen ka mõned pildid sünnipäevast

Sünnipäevalaps isiklikult!

Kristin!

Hellerpeller!

Margot nagu ikka varjab ennast, Siim ja Carina teevad tutvust!

Mul pole õrna aimu ka, mis toimus.

Kursaõde Kaisa!

Sünnipäevalapsega!

Külaline Pärnust-Geisy!

2011-10-09T13:07:00.000-07:00

"Keerasin edasi selle lehekülje ja mitte kunagi enam tagasi ei keera"

Nii palju on teha..nii palju on öelda

2011-10-06T15:10:00.000-07:00

Alates homsest.. kui palju me tegelikult seda väljendit oma elu jooksul kasutame, ilmselt pole aimugi. Vähemalt mina olen seda viimasel ajal palju kasutanud. Alates homsest hakkan õppima, alates homsest lähen trenni, alates homsest võtan ennast käsile ja see nimekiri võiks siin veel üsna pikka maad jätkuda, siiski tulemusetult.

Aga tegelikult on nii, et alates esmaspäevast pean ma tahes-tahtmata hakkama oma kohustusi täitma, sest see tegemata asjade virn on juba nii suureks kasvanud, et südametunnistus koputab õla peale päevas ikka mitu korda, eks ma siis ülejärgmine nädal saan teada, kas ma ka oma lubadusi täitsin, lets hope for the best!

Täna Taskus kolades, leidsin ennast järjekordselt raamatupoest, see raamatu nakkus on jõudnud ka minuni päris edukalt. Peatusin siis oma lemmik autori leti ees ja minu üllatuseks olid raamatud äärmiselt soodsa pakkumisega, nii kaks Paulo Coelho raamatut minu kotti jõudsidki, kuna ma olen tõesti juba pikemat aega tema teoste fänn, siis proovin vaikselt oma raamaturiiulisse enamus teosed ka ritta seada. Ma küll ei jõudnud eriti palju neid täna lugeda, kuid juba esimese 10 lehekülje vältel käis sealt läbi mõte "lepi vaid parimaga." Mis on kellegi jaoks parim on otse loomulikult suhteline mõiste, kuid siiski. Ühes lõigus kirjutas, et me peame oma igapäevast niiöelda rutiinset elu täiesti enesestmõistetavaks ja me justkui ei ootakski midagi muud? Iga päev see tavaline hommik ja veel tavalisem õhtu. Üks tegelane kirjutas sellele aga vastu, et tema tahab reisid ja näha, tunda ja kogeda, elu on piisavalt lühike ,et passida ühe koha peal ja oodata midagi ennekuulmatut. Vahel ootame me nii kaua, et magame selle õige aja millegi tegemiseks maha.Väga paljud jäävad taolises olukorras vaid unistejateks, sest elu keerdkäike ei oska me kunagi ette arvata, meie hiilgavad plaanid võivad osutuda suurimaks läbikukkumiseks ehk siis me ei saa mitte midagi ette otsustada, kuid siiski kindel siht viib alati eesmärgini.

Vahete vahel on justkui hea selliste teemade juures oma mõte lendu lasta ja kujutada ette, mis oleks siis kui? Kas me oleme piisaval julged, et võtta oma elus riske? Muuta oma elu totaalselt teistpidi? Ma lihtsalt siiralt ja südamest loodan, et ma ei ole ühel heal päeval just see inimene, kelle jaoks iga päev on ühesugune ja kellel ei ole piisavalt julgust muutusteks.

See fraas- lepi vaid parimaga meeldib mulle tohutult ja ma võiksin selle juures tiirelda pikalt, aga tegelikult on nii, et elus ei tohiksi muuga leppida, sest see on selleks liialt ebaõiglane ja ülekohtune, et vastupidi mõelda.

Täna on neljapäev ja mina istun juba oma kodusel diivanil, teki sisse keritud, ja naudin head ja paremat, kokkuvõttes otsusasin ma täna esimeses loengus, et stardin kodu poole, kuna enesetunne ei olnud just kiita ja kui ma juba põhimõtteliselt vaimusilmis oma asju kokku pakkisin, siis ei jäänudki midagi muud üle. Enne sõitu hüppasin sushist läbi, et kiire lõuna teha ja nii mu sõit algaski, äärmiselt mõnus oli üksi sõita, kuidagi rahulik ja vaikne, omade mõtete seas ja hea muusikaga.

Well hello!

2011-10-05T06:22:00.000-07:00

2 nädalat möödus imekiiresti! Kuna üpris pikka aega mul arvutit käepärast ei olnud, siis ei olnud mul ka võimalik kirjutada, õnneks sain täna arvuti väikesest putitamisest kätte ja nüüd on loodetavasti pikemaks ajaks kõik okei. Eelmisel nädalal käis meil Ann külas ja sellest nädalast sai ametlikult sushinädal, mis on ju ometigi suurepärane! Tutvusime tema saabumisõhtul ka veidikene Tartu pubidega, järjekordselt. Samal nädalal tähistasima ka Siimu sünnipäeva, kokkuvõttes suhteliselt sisukas nädal.

Koolitööd koguneb aina rohkem päev päeva haaval, esimesed eksami ajad on kirjas ja oleks vist aeg ennast kätte võtta, mina aga loen päevi, mil ma puhkama saan sõita.

Täna õhtul plaanime kinno minna, et vaadata filmi "Südaöö Pariisis," iseenesest olen ma seda planeerinud juba päris pikalt ja otsustasin, et täna on just selleks õige päev. Olen kuulnud väga erinevate inimeste käest väga häid kommentaare, tõotab tulla mõnus filmiõhtu. Üleüldiselt võtame me seda nädalat rahulikult ja proovime oma kohustusi täita, mis on juba päris palju kogunenud, selle eest järgmisel nädalal on Eva Marial ja Helisel sünnipäev, tulevad kaks suuremat sorti pidu!

Praegu, aga musid kallid ja ciao!

2011-09-18T14:58:00.000-07:00

"There is a reason why people don`t stay where they are"

One of the best feelings in the world!

2011-09-17T15:41:00.000-07:00

Nagu eelnevalt mainitud, sisustasin ma oma lühikese nädalavahetuse väga hästi ära. Tänase õhtupooliku veetsin kahe sõbrannaga, esmalt käisime Anniga veidikene juttu puhumas ja kakaotamas ning teine pool, mis venis õnneks suhteliselt pikalt, saime lõpuks üle pika aja Erlega kokku. Meie jaoks on 2 nädalat ikka väga pikk aeg, see on nagu mingi kella värk, et nii suur igatsus tuleb peale, et vahel on tunne, et sõida keset nädalat koju, et vaid korraks näha ja koos aega veeta ja ma olen nii üliõnnelik, et see tunne on vastastikune-on olnud juba aastaid. Vahel toovad tema sõnad lihtsalt nutu kurku, nii siiralt ritta seatud laused, mis tulevad otse südamest. Kas või see, kui ta ütleb mulle, et tal on siin Pärnus üksi nii igav ja ta tunneb minust puudust ka siis, kui ta lõunatamas käib. Ma ei tea ega oska seda tunnet kirjeldada, aga kui keegi sulle igakord midagi sellist ütleb, siis tahaks teda kõvasti kallistada ja öelda, kui palju ta mulle tähendab. Õnneks, oleme alati olnud üksteise vastu nii ausad kui võimalik ja kõik mida me mõttes tahame öelda, oleme saanud ka reaalselt välja öeldud. Neljapäeval seab ka tema oma sammud kooli poole ja ma ei oskagi talle mitte midagi soovida, kui edu ja vastupidavust. Ta on mul tegelikult üks äärmiselt tubli ja tark tüdruk! Väikene plaan sisiseb ka peas, et ta üheks nädalavahetuseks Tartu tuleks, see oleks ju awesome!

Homne päev möödub kindlasti nagu lennates, see kergelt öeldes nõme pühapäev, kus ma pean oma asjad kokku pakkima ja suuna Tartu poole võtma, kõige väsitavam selle juures on loomulikult sõitmine, siiski enne seda on mul veel mõned külaskäigud ja siis võin nädalavahetusele ilusa punkti panna.

That friend who runs to hug you when you arrive. Who says she misses you. Who calls you at the end of the day only to ask how was your day. Who texts you when she saw something funny..Who trusts you everything. Keep them always close to your heart because when you fuck up something you know that she will always stand on your side.

Septembri kuu õhtud

2011-09-16T16:30:00.000-07:00

Nii hea, nii hea on olla kodus, ma lihtsalt pean seda iga kord mainima. Mida külmemaks siin läheb, seda tühjemaks tänavad jäävad, see pole ka muidugi ime. Täna tegime hilise sushitamise Katrini ja Ingridiga, kuigi nagu ma ühes eelnevas postituses mainisin, ei ole see küll eriline maitseelamus võrreldes Tartuga, kuid siiski Pärnusse tulles, ei jää erilist muud varianti üle, kui sushiisu peale tuleb. Täna siis istusime ikka kinnipanekuajani ja lobisesime, "nautisime" telekast head ja paremat, siinkohal tahaks küll veidikene naerda.

Ma mäletan veel nii selgelt neid suvelõpu poolseid sushitamisi, kus ikkagi rahvast liikus ja tänavad elasid. Peaks mainima, et täna olime ainsad kliendid, kellaaeg oli küll hiline, kuid kuu aega tagasi oli samal ajal ikka baar täis inimesi, aga eks see ole iga aastane asi.

Koju jõudes on justkui kohustuslik ennast õhtul välja ajada (see kohustus on mõeldud ikka positiivselt) ja meie õhtu ei lõppenud otse loomulikult mitte ainult sushibaaris, vaid liikusime edasi ka flurry ringile ja paigutasime ennast mõneks ajaks ühele kohale ning lobisesime maast ja ilmast-põhimõtteliselt naersime gümnaasiumi aegade üle. Me võiks anda välja selle kohta ühe pika, sisuka ja huumorit täis raamatu, tõesti, kõik need mälestused, mis lihtsalt panevad naerust pisarad voolama. Mõtled küll, et gümnaasiumis juba täiskasvanud inimesed ja mõistus täitsa olemas ja õiges kohas, aga meie tegemised ja seiklused on ikka omaette komöödia. Nagu öeldakse, et jäävad gümnaasiumist saadud sõbrannad, nii see ka on ja mille üle on mul muidugi ainult hea meel, sest sellele seltskonnale ei saa ilmselt mitte kunagi mitte keegi vastu. Nii me siis lõkerdasime nii matemaatika tundide üle, kus mind ilmaasjata viimasesse pinki saadeti, füüsika üle, bioloogia jne. Põhimõtteliselt sai meil nalja igas tunnis ja seda iga päev. Vahel on neid aegu ikka nii hea meenutada, teeb tuju kohe eriti rõõmsaks.

Homsed plaanid on ka enam vähem paigas. Andsin täna õhtul Katrinile ülesande, et kui ma hommikul ehk siis minu jaoks lõunal ennast netti ajan, siis on tal juba masterplan paigas, eks siis näha ole, mis ta välja mõtleb. Õde kutsus mind lõunale, hakkab mingisugust kalarooga meisterdama ja ühikaelu kõrvalt ei saa ma ometigi öelda sellele kutsele ei vastata, peale selle lubasin õelapsele külla minna ja see on juba minu südamekohustus, seda ma näen teda nii harva ja she means the world to me!

Praegu aga mõnusaid unenägusid, mina keeran ennast oma kallisse voodisse kerra ja proovin ennast välja puhata.

Finally!

2011-09-15T09:58:00.001-07:00

Kuupäev kindel, 29. oktoober on minek. Pilt siis Sharm el Sheikh, Naama bay, kuhu me suundume ;)

Pakkkumised missugused

2011-09-14T10:05:00.000-07:00

Täna käisime Luisaga Aasia restoranis söömas, see oli minu esimene külastus sellesse konkreetsesse kohta ja ma olen väga rahul. Hinna ja kvaliteedi suhe on korras ning kohe kindlasti plaanin ma seda tulevikus veel külastada. Saime oma kõhud natukene rohkem kui täis, sest Luisa otsustas, et peaks veel magustoitu tellima ja no ma läksin selle lainega kaasa, oli tõesti jummy!

Mõned minutid tagasi helistas emps ja teatas, et oli rääkinud oma tuttavaga Itaalias, kes palus mulle öelda edasi, et ma ostaksin Ryanairist pileti Itaaliasse, mis on hetkel sooduspakkumisega sinna asukohta umbes 200 krooni ja tema maksab söögid-joogid ja enda poolt pakub elamist. Nagu WHAAT? Poleks mul kooli ja umbes 1838 kohustust pakiks ma juba praegu oma asju. Sellisest ahvatlevast pakkumisest ei saaks ju ometigi keeluda? Aga näe, saab ikka küll.

Praegu aga sätin ennast teleka ette bingo lotot mängima, ma loodan, et lõpuks on see mu õnne pilet.

Tähistame nädala algust!

2011-09-12T16:11:00.000-07:00

Esimene päev koolis möödus suhteliselt edukalt, võttes arvesse asjaolu, et ma sain magada umbes täpselt 6 tundi ja päris mitu korda üles ärkasin. Hommikul olin aga suhteliselt väljapuhanud ja loengud ei möödunudki pool unes.

Täna otsustasime Margotiga ühe väikese õhtupooliku meie ühikas veeta ehk siis tähistasime nädalaalgust mõningate meeldivate jookide seltsis, hea muusika ja muidugi mitme mitme huvitava teema. Viimasel ajal tuleb ikka nii palju imelikke ja sama aegselt huvitavaid asju välja, et paneb täitsa mõtlema. Äkki on see Tartu elu kiire tempo tõttu? Sest kui me leiame need mõned tunnid, et maha istuda ja lobiseda on lõpptulemus viimasel ajal väga hea.

Homme on mul plaanis üks suurem õppetöö, sest juba reedel ootab mind ees veel suurem arvestus ja materjali on küllaga, mida ma siiamaani otse loomulikult pole jõudnud veel vaadata, aga kuna homme esimene loeng on selline, mille võib põhimõtteliselt maha magada ja ülejäänud päev on vaba, siis otsustasin oma aega sisustada targalt- ehk siis välja puhata ja suunduda mikrobioloogia lainele. Wish me luck, i need it!

Mu kallil vanaemal on täna sünnipäev ja mul on siiralt kahju, et ma ei saa teda täna lillekimbuga üllatada, aga viisin selle pühapäeva õhtul talle laua peale, et tea teaks, et ma pole teda ära unustanud. Palju palju õnne sünnipäevaks, Emmi!

Täna tuli emps lagedale hea, ma peaks ütlema hoopis, et suurepärase uudisega. Oktoobri lõpus võin ma oma kohvrid kokku pakkida ja Sharm el Sheihki sõita üheks mõnusaks puhkuseks, mida mul on juba päris tõsiselt vaja, tegelikult meil mõlemal. Kuna me oleme kõik eelnevad aastad hoidnud oma marsuudi Hispaania saartele, siis nüüd otsustasime ka Egiptuse ära külastada, eks ma siis saan muljetada. Ma loodan, et meie aastavahetuse plaan läheb plaanipäraselt, siis veedan ma kaks suurepärast puhkus minu jaoks kallite inimestega!

Arutasime täna Margotiga, et peame minema Pärnusse seoses suvega olevat lepingut allkirjastama. Kui kõik läheb nii nagu me hetkel oleme planeerinud, siis minu suvi on sisustatud täpselt nii nagu ma juba pikalt unistanud olen, aga kui me oma paberimajanduse korda saame, siis saan sellest siia ka pikemalt kirjutada!

Praegu, aga ciao ja olge musid!

2011-09-10T15:10:00.000-07:00

Heihei, üle pika aja. Tegelikult on üsna kurb, et selline mõnus nädalavahetus on möödas ja juba homme pean ma järjekordselt Tartu poole sõitma hakkama. See kodus veedetud aeg tundub kuidagi eriliselt lühike. Reedel korraldasime empsuga filmiõhtu, mille saaksin kategoriseerida täielikuks kvaliteet ajaks, see oli lihtsalt nii mõnus. Üleüldse olen ma selle kahe nädala jooksul saanud täielikuks diivani fänniks, kui ma muidugi kodus olen, sest Tartus olles tunnen ma ennast iga õhtu nii väsinuna, et minu mõtted tiirlevad ainult magamise ümber.

Põhimõtteliselt olen ma veetnud seal kaks nädalat ja mul on tunne nagu ma oleksin jubedalt pingutanud ja rassinud, kuigi asi on sellest väga kaugel ja see on alles algus. Enne koju tulekut me just Helisega viskasime meie unetundide üle nalja, et peaks üleüldse minema juba kuuest magama, äkki siis oleks mõni hommik ka tunne selline värksema poolne, siiani on küll enam-vähem kõik hommikud tunne olnud kurnatud.

Täna käisime perega järjekordselt prantsuse restoranis, mis on minu lemmikute lemmikum koht Pärnus, kus võib täiesti kindlalt saada maitseelamuse ja minu jaoks ühtegi konkureerivat kohta hetkel selle koha suhtes ei ole, loodetavasti see nii ka jääb, sest pahatihti on just vastupidi. Samuti leidsime lõpuks aega, et minu ristiema juures läbi käia ja mõned asjad peale korjata ning kuna tema lapse lapsel oli sünnipäev, siis jäime sinna pikemaks lobisema ja sünnipäeva tähistama. Tänast õhtut arvestades on suhteliselt tõenäoline, et oktoobri keskel/lõpus sõidame lõpuks puhkamaaa! Ma ei suuda enam ära oodata, ma olen puhkusest kuskil pehmel rannaliival juba ammu unistanud ja meie viimase külastuskorra vahele on jäänud liiga pikk vahe. Seekord on meie sihtkoht midagi hoopis teistsugust kui muidu, aga sellest pikemalt siis, kui kõik on kindel-kuhu ja millal.Anyway, can`t wait!

Ahjaa, unustasin veel mainimata, et täna tegime kahe sõbrannaga online shopingu Elf cosmeticus, mis on minu esimene kord sealt midagi tellida, aga kuna just hetkel käib kampaania, et kõik asjad on 50%, siis miks mitte?

Praegu aga keeran ennast kerra, et homme puhanult Tartu poole startida!

2011-09-03T05:34:00.000-07:00

The best place in the world!

2011-09-02T16:06:00.000-07:00

Me oleme Karoliinega jälle oma kodu teema lainel, no lihtsalt ei ole maailmas paremat paika kui kodu. Tartu on täitsa tore linn, aga ma ikkagi ei taha sinna pühapäeval minna. Võib-olla peitub see "ei taha minna" olek mitmetest aspektides, aga põhiliselt ikkagi selles, et ma olen home sick person, aga ehk on see nii ainult see nädalavahetus. Esimene nädal möödus tegelikult suhteliselt sujuvalt, aga mitte midagi wow kui lahedat ka ei olnud. Ma olen täiesti kindel, et järgmine nädalavahetus ehk siis reede kell 4 panen mina jälle Pärnu poole ajama, kuigi meil on mingid tutvumispeod korraldada ja muu säärane, aga ma loodan, et see just reede-pühapäev raamesse ei jää.

Ma pean oma õppimise kohustused juba esmaspäeval kindlasti käsile võtma, ma juba kardan seda, et ma jälle olen seal mugavustsoonis, mil ma üldse oma kõige olulistemale kohustustele mõelda ei taha. I hate that! Aga luban luban, et võtan ennast käsile.

Täna oli imearmas sünnipäev Estonia 8 korrusel, kus tähistasime Katrini 20ndat sünnipäeva. Seltskond oli hea, mõnus ja soe. Sünnipäeva afterparty toimus Bravos, kus me suutsime nii umbes täpselt tund aega olla, sest üritusega panime ikka täiega puusse, mingisugune räpp pidu, see ei ole üldse meile. Pealegi on mul jube väsimus ja üleüldse keeran ma ennast kohe kohe magama ja naudin kodus olemise rõõme- magan oma maailma mugavamas voodis nii kaua kui tahan, tõusen üles ja viskan ennast teleka ette lebosse ja nii ongi!

Hea ja halb korraga

2011-09-01T11:39:00.000-07:00

Nagu ma eelmise postituse lõpus mainisin, võttis eilne õhtu ootamatu pöörde. Päris ausalt olime juba Helisega tuduriietes, pesus ära käinud ja sättisime vaikselt magama, kui Margot minuga uuesti ühendust võttis, et me ikka võiks ju CT avamisele minna. Päeval nagu käis see plaan mitmeid kordi meie jutust läbi, aga õhtu saabudes olime ennast nii uimasele lainele juba paigutanud, et ma siiamaani imestan, et me läksime. Aga kui teatud muusika peale panna ja selle rütmis riided ruttu ära vahetada, no tuli ikka peotuju küll. Rahvast oli ikka palju, ma ei oodanudki, et seal vähe oleks. Pidu oli ikka ütlemata crazy! Tõesti oli äärmiselt tore.

Hullem kogu sellest õhtust oli muidugi hommikul, ma ei oska seda kirjeldada, aga ma olin nii räsitud ja minu enesetunne oli nii kohutavalt halb, et püsti tõustes tahtsin tagasi voodisse kukkuda. Esimesse loengusse me muidugi ei jõudnud, aga kell 10 peksis Helis mind üles, et ma ta kooli viiksin ning kell 14.15 algas mul teine loeng, mille ma elasin vaevaliselt üle. Terve tänane päev on olnud tagasihoidlikult öeldes katastroof.

Aga homme kell 11.00 saan juba Pärnu poole startida, et õhtul vinks vonks Katrini sünnipäeval olla.

Praegu aga ciao, sest Jaanika keerab ennast magama, jälle.

Võrratu kogemus!

2011-08-31T12:53:00.000-07:00

As you all know, olen ma täielik sushihoolik. Minu jaoks on see toit, millest ma kunagi ära ei tüdine. Täna siis külastasime Helise ja Siimuga esimest korda Tartus Taskus olevat sushi baari Yakuza. Ma võin täiesti kindlalt öelda, et see oli siiani minu elu parim sushi kogemus. Ma ei soovi küll midagi maha teha, aga võrreldes meie sushikohaga..no seda ei anna ikka võrrelda küll. Mitmeid lehti oivalisi valikuid, tuleb tõdeda, et hinnad on küll veidi krõbedamad, aga selle eest see sisu, välimus ja maitse ületab selle kümne kordselt. Ma tõesti olen siiamaani hämmingus, ma vist ei teadnudki enne, et meil võib nii head sushit leiduda. Kuigi peaks mainima, et ka Tallinnas olevad sushibaaris on väga head. Kuigi meie seltskonnas olev noormees sushit ei söönud, jäi ta ka oma terava kanaga väga rahule, Helis on muidugi blown away nagu minagi.

Tegelikult olime hetk tagasi tuduriietes ja valmis magama minema, aga siis tuli kutse CT avamisele ja nii me ennast ümber seadistasimegi, nüüd siis klubi poole teele. Homme hommikul on meil mõlemal 8.15 loeng, wish us luck!

Tervitused Tartust

2011-08-30T07:31:00.000-07:00

Lõpuks siis, sain ka mina oma interneti koodid kätte ja saan teile väikese ülevaate esimestest päevadest anda. Pakkimise teine pool möödus sujuvalt, ma kujutasin ette midagi palju hullemat, aga läks kuidagi kiirelt ja korralikult.

Juba esimesel õhtul otsustasime oma ühikatoa "sisse õnnistada" ja kutsusime kõrval ühikast Margoti ja Viktoria, pisemat sorti õhtu venis kuidagi väga pikaks ja sündmusterohkeks. Ma arvan, et ma sain magama nelja paiku ja hommikul olin ikka parajalt väsinud ja ka eile andis see pühapäeva õhtu veel tunda, aga peaks mainima, et see oli väga mõnus ja ütlemata tore õhtu/hommikupoolik.

Siiski jõudsin aktusele viisakalt kohale, minu õnneks ei veninud see pikale, aga infotund oli ikka mitu ilusat tundi ja juba täna ootasid mind ees esimesed loengud. Viimane oli veidi hirmutekitav-kõrgem matemaatika, aga algus ei olnudki nii hull, kuigi ma arvan, et see läheb ikka päris jubedaks, aga peab hakkama saama, mis seal ikka.

Mis mind natukene rivist välja viis oli fakt, et minu nädalad, vähemalt esimesed hakkavad olema väga pikad. Hommikul 8.15 esimene loeng ja viimased olid enamuselt 18.00 lõpuga ja väga tihedalt täis ehk siis, kui mul hästi läheb on üks lõuna paus seal vahepeal, tundub, et läheb rebimiseks. Pluss, ma pean kogu selle tiheda ajagraafiku sisse mahutama veel oma muud tegemised ja siiski kohustused, mida ma kindlasti täitma pean.

Aga meie ühika tuba näeb välja väga armas ja nii super kodune tunne on, ma ei kujutanud ette, et siin nii mõnus olla võib. Põhimõtteliselt ongi see nagu meie väike korter kahe toa peale. Ma olen praegusel hetkel ikka väga rahul, asukoht on samuti väga hea. Eks korteri plaanid muidugi on, aga ma usun, et siis järgmisest aastast, aga sinna on veel aega.

Paar päeva tagasi sain ma ühe väga armsa sõnumi, ainult Sina tead, millest jutt.

Praegu aga ciao ja kõigile mõnusat kooliaasta algust!

Mõttevälgatused siit ja sealt..

2011-08-27T15:09:00.000-07:00

Pühapäev, selle sõnaga on minu jaoks kõik juba öeldud, seekord siiski täiesti teistsugune, kuna homme algab sõit Tartu poole. Täna päeval otsustasin veel viimased asjad ära pakkida, aga tuleb välja, et enam-vähem samasugune hunnik tuleb juurde, neid asju lihtsalt koguneb ja koguneb, aga pean ausalt tõdema, et ma ei ole selle pakkimise kohe pealt just parim planeerija, kuid siiski as always jätan ka homse peale hulga kohustusi.

Nii imelik on kuidagi mõelda, et kõik asjad hakkavad vaikselt paika loksuma, alguses lahendamatud probeelmid võtavad hoopis teistsuguse pöörde, see on ju hea eks?

Täna tegime pikema linnaringi Katriniga ja nagu alati suudame läbi arutada mitmeid teemasid ja seekord (kusjuures juba mitmendat korda) mõlkus meil meelel üks ja see sama-eesmärgid. Kokkuvõttes ei jõua mulle kohale nende inimeste mõtted, kellel see puudub, ma mõtlen, et on täiesti olematu. Nende poole me justkui peaks püüdlema. Mina isiklikult ei ole selline inimene, kes teab täpselt, mida ta oma eluga teeb ja mõtleb enda jaoks elukäike aastaid ette, aga ma siiski leian, et mingisugused tuleviku perspektiivid peaks ju ometigi olema. Tegelikkuses ma unistan üldse väga kõrgelt ja mulle meeldib ette kujutada, milline minu elu võiks välja näha mingil konkreetsel eluetapil, aga kõike ju kindlalt ei tea me kunagi, sest elu on selleks on liiga keeruline.Aga mõelge kui hea oleks siis, kui kõik see, millest me täna unistame, oleks kunagi täpselt nii? Ja, seda juhtub vaid muinasjuttudes.

Homme proovin ma olla kui orav rattas, kuna mõned linnatiirud on vaja veel teha, üks kokkusaamine ja siis nopin juba rahva linnast peale.

Miks on nii, et alati, kui suled silmad on taevas prii?

Üle aia seiklused..

2011-08-26T14:45:00.000-07:00

Nii, kodus on mul peale chihuahua ka Berni Alpi karjakoer, kes on üks suur pätt viimasel ajal. Ma arvan, et talle tuleb ümber aia ehitada kivist müürid, et teda seal sees hoida. Eile helistati empsule töö juurde, et teie koer on varjupaigas, no tere tulemast hullumajja! Elektrikarjus mille me nüüd paigaldasime mõjus talle nädal aega hämmastavalt hästi, aga siis said patareid veidikene tühjemaks ja nii ta üle aia jälle hüppaski, vahel on mul tunne, et ta on lendorav mitte koer, seriously. Nii me siis Inksuga täna ajasime teda taga ja meie üllatuseks kaotas ta ka oma tähtsa rihma ära, mis on selle süsteemi juures number üks asi, selletõttu pidime veel pool tundi otsima ja läbi tema teeraja tuhnima ja luckily oli see ikka naabri hoovis, mitte täiesti kadunud, mul käisid juba hirmuvõbinad üle terve keha, sest see pole esiteks meie oma ja mu emps oleks mul pea maha võtnud.

Täna on mu väga heal sõbrannal Harrietil sünnipäev, kes on hetkel kahjuks Inglismaal ja mul tuli just täna meeletult suur igatsus peale, kuigi me suhtleme ikka üllatavalt tihti ja kui ma täna talle smsi kirjutasin, sain vastu järgmiselt: "Oh my god! Thank you so much for texting me. Such a lovely suprise. xxx!" Tõesti need ajad, mil ta Eestis viibis olid ikka super mõnusad. Nüüd me siin vaikselt plaanimegi, millal ma saan talle külla lennata ja ehk ta tuleb jõulude ajal Eestissegi. Ma loodan siiralt mingil vaheajal neil külas ära käia, sest nüüd on tal ka väike poeg Riley. Ausalt, see on kohtumine, mida ma ei suuda enam ära oodata ja kui me ruttu plaane teeme, siis ilmselt on see varsti. Can`t wait!

Kaks päeva veel ja siis on minek Tartusse, aeg läheb ikka nii vastikult kiiresti, et juba varsti ma sinna poole sõidangi. Pühapäeval on meil plaanis Inksuga üks väga armas päev, väiksed ettevalmistused juba käivad. Topelt Can`t wait!

Praegu ciao!

Lõpuks tehtud..

2011-08-25T11:56:00.000-07:00

Nii hea tunne-sain täna lõpuks oma lõppastmekoolituse tehtud, mida ma juba mitu kuud olen edasi lükanud. Erle tagant lükkamisel panime aja tänaseks kirja ja nüüd see omadega ühelpool ongi. Peaks mainima, et see oli omamoodi tüütu päev, nii palju ootamist, näiteks meie lõunapaus kestis peaaegu kaks tundi. Teen endale kaks pikka paid sain autokooli õpetajalt kõvasti kiita, et olen julge ja väga hea sõitja. Margot sai natukene naerda, kui kuulis, et ta mainisin, et ma sõidan nagu lennuk, no igastahes tema sõnu oli ainult hea kuulda.

Nüüd on veel vaja juhiload vahetada uute vastu ja järgmine vahetus alles 10 aasta pärast.

Even better..

2011-08-23T16:00:00.000-07:00

Unekott nagu ma olen..ilmselt ikka mitte piisavalt. Eelmises postituses lubasin eile kümnest kerra keerata, aga ei tulnud sellest enne 12 mitte midagi välja. Miks ma ei imesta?

Ja täna ei saa ma enne magama minna, kui oma pisikese postituse kirja saan. Otsustasime Inksu ja Lonniga väikesele linnatiirule minna, aga see otse loomulikult venis mitme tunniseks, sest muljetada on oioi kui palju. Nii hea on jälle teatud aja tagant kokku saada, viimasel ajal on see õnneks järjest tihedamaks muutunud. See kord on mõttes veel nii mõningadki plaanid selleks nädalas ja kui kõik läheb nii nagu planeeritud, siis homme on sisustatud ja ülehomme ka, sounds good?

Läbiv teema on muidugi ka kool, aga seda me eriti puudutada ei taha. Mida lähemale see tuleb, seda põnev/hirmutavam see tundub, suhteliselt erinevad emotsioonid siiski. Aga elame ja näeme..

Ma võtan juba umbes täpselt kaks nädalat hoogu, et raamatukokku minna. Minu huviorbiidis on hetkel raamat pealkirjaga "Kas sa nutad, kui ma suren?" Nagu ma olen aru saanud, siis ei märganud seda ainult mina, vaid ka kaks mu head kamraadi. Katrin omandas selle juba oma raamaturiiulisse ja tema jutu järgi on see ikka väga väga hea raamat ja tema maitset ma usaldan-järelikult ongi nii. Nüüd ongi variant, kas ma lähen haaran endale selle raamatupoest või suundun raamatukokku. Aga nagu ta ise ütles, et häid raamatuid pole kunagi palju, kisub vist ostmise poole. Teine, mida ma lugeda tahaksin on Coelho "Võitja on üksi," selle raamatu pealkiri on juba kuidagi ligitõmbav. Aga homme ma nad endale kuskilt muretsen ja ruttu lugema asungi, siis saan ka oma muljeid nende kohta jagada.

Väiksed plaanid Tartu suhtes olid juba enam vähem kindlad, et nädalavahetusel ma ikka koju ei tule, kuna üks konverents ja tutvumispidu on reedel ja laupäeval, kuid just siis kui ma olin ümber otsustanud, teatas Katrin, et peab reedel sünnipäeva, see tähendab, et ilmselgelt olen ma Pärnus. Vaatame siis neid järgmisi nädalavahetuseid, kuigi iga kord ma koju vist tulla ei viitsiks, aga kuna ma muudan meelt nii ruttu, siis ma ei saa midagi lubada, pärast on kindlasti nii, et olen iga nädalavahetus Pärnu poole teel, jälle ei imestaks..

Praegu aga lähen magama, kell kisub juba kahe poole..ciao!

Tartu,Tartu..

2011-08-22T11:30:00.000-07:00

Meie trip Tartusse ja tagasi on nüüd õnnelikult möödas. Peaks ära mainima, et mulle meeletult meeldib autoga sõita, aga edasi-tagasi selline pikk reis väsitab mu nii totaalselt ära, et praegusel hetkel, kui keegi tahaks kuhugile sõita, siis peaks ta mind vägisi autosse suruma-täpselt nii väsinud olengi. Koju oli aga mõnus saabuda, emps oli valmis kokanud oivalise õhtusöögi ja nii ma kohe peale tuppa sisse astumist diivanile prantsatasin ja alustasin patareide laadimist.

Esimene osa (jah ma ei jõudnud pakkimisega tegeleda, i told you so) meie kolimisest polnudki nii hull nagu ma ette kujutasin, kuna me olime neljakesi, siis saime teha täpselt oma süsteemi, et kaks toovad asju autost ja kaks ootavad üleval lifti juures-asjade viimine möödus kergelt ja lahtipakkimine sai ka suhteliselt kiiresti ühelepoole, ainukene asi, mis kõigil jõu võttis, oli telekas, mis ei olnud just eriti väike ja kerge. Kui saime oma asjad tehtud suundusime edasi ostlema, mis oli meie plaanides juba algusest peale. Kuna ma juba selline viriseja olen, siis järjekordselt suhteliselt nulliring, kuigi päris nutune ka seis pole, leidsin endale teksapüksid ja külastasin otse loomulikult la senzat, mida kahjuks enam Pärnus pole, sealt sain ka õnnelikult ostuga välja tulla ja ühe koti leidsin ka. Kuna me Luisale tellisime paar päeva tagasi ebayst narmastega koti, siis vist tuli mul ka see tuhin peale ja täna ma ta leidsingi Taskust, panen paar pilti ka, mis Karoliine sõidu ajal proovis teha.

Aga täna lähen ma kindlasti väga vara magama, planeerin siin esimest korda suve jooksul kümnest kerra keerata.

See kiri....

2011-08-21T09:38:00.000-07:00

Umbes pool tundi tagasi alustasin ma kirja kirjutamist ühele äärmiselt tähtsalt inimesele minu elus. Kes ta on ja miks ma seda kirjutan ei saa ma praegusel hetkel siia kirjutada, sest siis kukuks see kõik väga valesti välja ja nii palju nagu on inimesi, on ka erinevaid arvamusi ja tihtipeale kujuneb nendest arvamustest kokku üks negatiivne jama.

Ma ei oleks ealeski ette kujutanud, et see nii raske võib olla, just emotsionaalselt raske. Imelik on mõelda, et sõnu on ritta seada niivõrd keeruline, ma kujutasin ette, et see on vaid pool tunnikest ja kõik, mida ma öelda tahan on ilusasti olemas. Ei ole.. see on üks siiani raskemaid kirju, mida ma olen pidanud kirjutama. Aga ma proovin selle vapralt nüüd varsti lõpetada ja loodan, et need mõtted, mis peaks seal olema, jõuvad ka temale kohale.

Kvaliteet aeg..

2011-08-20T16:10:00.000-07:00

Asi on ehk selles, et kooli minek pressib juba peale, aga see nädalavahetus on olnud nii hea ja mõnus. Kaks päeva täis nalja ja seda sõna kõige otsesemas mõttes.

Põhiaja olen veetnud Karoliinega mööda Pärnut ringi paarutades ja nagu alati ei tule meil vist iial jututeemadest puudust, me võime istuda mitmeid tunde ja lihtsalt lollitada nagu väikesed lapsed, aga see vist tõeline sõprus ongi-aus ja tingimusteta.

Tegelikkuses pidi minu nädalavahetuse põhiülesanne olema pakkimine, aga nagu mulle juba harjumuseks on kujunenud, siis kukub alati välja nii, et oma asjad saan pakitud ikka viimasel hetkel, näiteks esmaspäeva hommikul paar tundi enne, kui Tartu poole sõitma hakkame? Ma muidugi ei imestaks, aga panin juba täna omale südamele, et homme hommikust saati tuulan riiete seas ja proovin vajalikud asjad kottidesse/kastidesse saada ja auto peale ehk äragi paigutada. See pakkimine ei ole kohe üldse minu lemmik tegevus, aga kellel oleks?

Täna on olnud üleüldse üks ütlemata hea päev ja ma ei oskagi öelda miks on kodus ka kohe ääretult hea olla. Karoliine pani paika, et see on alati nii, kui kuhugile minema peab. Ei ole ikka olemas paremat kohta kui kodu, oma enda kodu, pelgupaik ,kuhu võid alati peitu pugeda, nii hea ja soe. Ja kuidas ma vahel naudin neid täiesti kohustusteta päevi, mil ma saan ennast diivani peale teki sisse kerra keerata ja lihtsalt olla.

Hommikuni!

2011-08-18T08:09:00.000-07:00

Kolmapäevane fiesta edukalt ära peetud. Ma julgen öelda, et selliseid super ägedaid pidusid enne kooli algust enam ei toimu, kuna meil kõigil on ikka korralikult ringi sebimist, aga never say never.

Eilse päeva alguses ei olnud ma kohe üldse häälestatud peomeeleolule, ma ei oskagi öelda miks, aga kuidagi väsimus kippus peale tulema, aga mida õhtu lähemale, seda rohkem tuju tõusis. Viimasel ajal on meil üleüldse olnud väga hea seltskond ja pidu on kestnud varaste hommikutundideni. Kui mingi periood oli kõigil juba kella kahest uni silmis, siis nüüd viimasel ajal enne 5 kohe kindlasti koju ei jõua-järelikult on seltskond piisavalt hea

Eile, uskuge või mitte, külastasime enne põhikohta klubi Mirage, seal leidub ikka tavaliselt väga vähe inimesi ja selle vähese all mõtlen ma nii kolme nelja. Eile enne 12 oli seal ikka päris normaalselt rahvast ja muusika, no see oli täpselt meie maitsele. Igakord kui me otsustasime edasi suunduda, pani dj peale järjekordse loo, mille tõttu me kohe üldse tantsuplatsilt liikuda ei tahtnud. Siiski oli meie plaan hoopis teistsugune ja nii me oma sammud juba järgmisese kohta vedasimegi, kuigi julgen öelda, et kolmapäeva kohta oli suhteliselt vähe rahvast, kuid selle üle ma enam ei imesta, sest see meie Pärnu kuum ja üllatusi täis suvi on kahjuks nüüdseks läbi.

Ja peale pikemat klubitiiru suundusime edasi karaokebaari Coco Loco. Algselt see meie plaanides muidugi ei olnud, aga ühe kõne saabudes otsustasime ümber, järjekordselt ei saa mitte midagi kahetseda, pigem tuleb öelda, et väga hea, et me otsustasime ka sisse minna. Kolmapäeva kohta oli õhtu lõpuks ikka väga palju rahvast. Lõpuks oli meie seltskonnas ülelaua rahvas, kõrvallaua hispaanlased ja mõni isik veel, kelle nimesid ma parema meelega ei kirjutaks. Ja just siis ehk siis umbes kella viie paiku, kui me olime täieliku peohoo sisse saanud, otsustas baar tuled põlema panna ja terve saali täie rahva välja peksta, no way to go! Sel õhtul kaotsid nad ikka korraliku kasumi. Peale selle kohutsime kahe itaallasega, kes pidid hommiku seitsmeni bussi ootama, kuna ööbimispaik oli neil Tallinnas, valisid väga vale päeva, mil pidutsema tulla, nad küsisid meie käest, et kuhu oleks võimalik edasi minna. Me vastasime, et Statoil on ainukene soe paik, kus oma aega veeta. Meie suutsime selle üle muidugi pikalt kihistada, aga tegelikult oli olukord neil ju niru. Tegelikkuses olid nad väga sümpaatsed, üks nendest oli Itaalias arst, ausalt öeldeks oleksin ma nendega hea meelega ka pikemalt vestlnud, aga kuna kell hakkas vaikselt kuus saama, siis otsustasime Karoliinega auto kutsuda ja koju suunduda, jah me olime õhtu lõpuks kahekesi, sest ülejäänud seltskond liikus kodu poole veidikene varem.
Järjekordselt suur kummardus ja aitäh imelise õhtu eest!

Nii tõsi..

2011-08-16T07:08:00.000-07:00

Poodides valitsev tühjus

2011-08-15T15:34:00.000-07:00

Võib-olla olen mina hetkel üks suur vingukott, aga ma ei ole suutnud endale leida Pärnu poodidest viimase paari nädala jooksul ühtegi kotti, mis oleks selline, et ma tõesti väga tahaksin seda endale. Kuna ma pole Tallinnasse ka viimasel ajal jõudnud, siis on seis suhteliselt nutune.

Täna käisime Karoliinega väikesel poodlemistiirul ja tema õnneks sai endale väga lahedad sügis poolsaapad ja mina jõudsin koju ühe suuremat sorti kosmeetikakoti, hunniku patsikummidega( mida ma ostan suuremates kogustes pidevalt ja ma ei saa aru, kuhu nad kaovad) ja siiski ühe väga hea ostuga- imeilusad sinised sulgedega kõrvarõngad, mille me leidsime lillepoest, kellegi pisikene käsitöönurk oli sinna üles seatud, nendega ma võisin tõesti rahul olla.

Lähtudes tänasest läbikukkunud koti otsingust, otsustasin seda teha ebays. Ma ikka vahel kondan seal ringi ja leian siis ühe hetkega nii palju asju, et pangakaart ei pea sellele vastu, nii ma siis enamikel juhtudel klõpsan selle lehe kinni, aga sel korral oli teisiti. Leidsin täpselt sellise koti nagu ma juba pikemalt otsinud olen ja loodetavasti nädala pärast on see mul ilusasti käes. Lisan siia ka siis mõned pildid.

Siit,sealt

2011-08-14T16:49:00.000-07:00

Ja järjekordselt esmaspäev, minu jaoks vaid positiivne, sest as you know- ma ei ole pühapäeva armastaja. Nüüd saab jälle oma päevad veidikene tegusamaks muuta, kuigi tänane päev oli üsnagi tore. Käisime õe perega Tõstamaal etendust "Pruutide kool," mis oli äärmiselt positiivne elamus. Kuna mulle üleüldiselt meeldib teatris käia ja teema oli samuti ajalooline, siis oli seda väga huvitav vaadata, kuigi kestis ta üsna kaua- enam vähem kolm tundi. Ka mu kuue aastane õe laps oli sellega väga rahul, ju siis pidi olema hea. Soovitan soojalt.

Reedel käisime väljas, sel korral jälle põhimõtteliselt sama seltskonnaga ja järjekordselt olen ma rahul. Ootamatult põrkasime kokku ka Katrini ja Karoliinega, kellega me oma õhtut koos lõpuni ei veetnud, aga siiski oli hea neid sel õhtul näha. Pole viimasel ajal nii kaua suutnud kuskil klubis ollagi, peaksin ütlema, et peaaegu viimase lauluni, aga kuna sel korral olid asjalood veidikene teistmoodi, siis võin öelda, et tasus ära ja fun oli ka! Tantsitud sai täpselt jalad nii valusaks, et järgmisel päeval ei suutnud erilist mitte midagi teha, kui õhtune tiir linnas ja magama ära. Just nimelt, ei jäta meie oma õhtusi kokku saamisi ja need on nii mõnusad, ma usun, et meie suudame arutada kõik teemad, mis meid vaevavad või mis vajavad rääkimist, nii hea, kui leidub selliseid inimesi. Täpselt samamoodi möödus ka tänane õhtu.

Praegusel hetkel on õhus veel mõned keerulised teemad, mis ei puuduta küll mind, aga siiski hoian pöialt ja proovin võimalikult mõistlikku nõu anda, elame ja näeme, mis saab.

Tänases postituses tahtsin ära tänada ka inimese, kes kujundas minu blogi ümber. Ma olen sellega väga rahul ning kogu au kuulub tüdrukule nimega Ann Buht, tema blogi aadress on annbuhtart.blogspot.com ja võin ausalt öelda, et tal on selle jaoks ikka annet küllaga. Olen enam kui kindel, et ka järgmine kord, kui ma plaanin siin muudatusi teha, pöördun tema poole. Suurimad tänud, sellisena ma oma blogi praegusel hetkel täpselt näha tahangi.

Just hetke tagasi mõtisklesin selle üle,et on jäänud vaid lühike nädalake, enne kui ma oma asju Tartu poole hakkan ära viima. Alles oli justkui kuu ja juba on ta justkui ukse taga. Mõnes mõttes olen ma ärevil, aga osa minust ei oota seda nii väga. Ehk tegelikkuses on mul vaja Pärnust eemale küll, see kõik on muutunud minu jaoks veidi üksluiseks ja igavaks. Tartus on kõik uutmoodi ja põnev, eks seegi toob mingisugust värskendust. Sellega seoses- Kristel, sa võid rahulikult meiega Tartu ja Pärnu vahel trippima hakata, ma ei ole liiklushuligaan ja maantel vägagi ettevaatlik. :D

2011-08-14T11:18:00.000-07:00

Tahtmine on taeva piir...

2011-08-10T14:42:00.000-07:00

Täna ma siis otsustasin, et räägin veidikene oma plaanidest sügisel. Ala, kuhu ma tegelikkuses tahtsin sisse saada, jääb sel aastal minu jaoks vaid kaugeks unistuseks..Oli järjekordselt äärmiselt pingeline kandideerimine ja kuhugile tasuta õppima saada on ikka väga raske. Kuna ma olin ennast juba häälestanud Tartu peale, siis olen ma sügisest ka sealne tudeng. Mulle on alati see linn meeldinud, ma ei oskagi seletada miks, aga nii ta on.

Kui päris ausalt öelda, siis ega see teema minu jaoks just kõige kergem ei ole, pigem pingeline ja erinevaid emotsioonide tekitav. Tallinnasse kandideerides oleks mu valiku võimalus ilmselt suurem olnud, aga kuna minu otsus puudutas Tartut ja vaid Tartut, siis selle kandsin juba alguses maha. Ilmselt võin ma öelda, et nüüd on 100% kindel, et minust saab bioloogia tudeng, kahjuks küll REV kohal, aga RE sisene konkurents oli nii suur, et Tartu Ülikoolis valdas 100 puntki keskmiste suur osakaal, mis on siis eritingimustel, kuid siiski kattus nendega põhimõtteliselt enamus pingeridasid, selle all siis ka bioloogia. Seda arvestades võib öelda, et see tase, mis sel aastal oli, on ikka võimas. Keemiast sain paar päeva tagasi kirja, et olen tõusnud RE kohale, kuid nii mõnegi targemaga nõu pidades, sain aru, et bioloogia on hetkel minule kõige kasulikum ning mul ei jää väga muud üle, kui valida siis antud juhul tasuline koht. Ma siiralt loodan, et see on vaid selleks aastaks, sest nagu nii mõnigi teab, on minu plaan siis alustada arstitudengina. See ei ole mitte ainult plaan, vaid siiras unistus ja kirg, mille ma loodan üks päev teoks teha.

On olnud liiga palju sündmusi, mis on mind mõistma pannud, mida ma tegelikult tahan. Ma usun, et elu andis mulle võimaluse näha ja kogeda, kohtuda vapustavate inimestega ja ma olen õnnelik, sest ma olen leidnud selle, mida nii mõnigi meist otsib aastaid ja rohkemgi veel. On olnud palju pisaraid ja emotsioonipuhanguid, võib öelda et liigagi palju- enam ei jõua, enam ei taha ja kas on kõigel sellel mõte? Oleks ehk lihtsam käega lüüa? Ma võin öelda, et ma ei ole alla andja tüüp, ma võin olla vahel mõjutatav ja ma mingil hetkel murdun, aga ma olen suuteline püsti tõusma ja edasi liikuma. Liikuma sinna, kuhu ma jõuda tahan.

Üks väga armas inimene ütles mulle kuu aega tagasi, et tahtmine on taevapiir.. Ma usun, et kõigel on põhjus ja ma austan ja imetlen inimesi, kes on oma unistusi püüdnud, võib-olla kaua, kuid lõpuks on siiski nad kõik teostanud. Selleks on vaja ääretult suur tahtejõudu, motivatsiooni ja inimesi, kes on sulle toeks, hetkedel, mil sa neid kõige rohkem vajad. Ja õnneks on mul nad olemas, punt inimesi, kes hoiavad mulle pöialt, austavad minu otsuseid, nutavad ja naeravad minuga koos ja mis peamine- nad ei kaota mitte kunagi usku minusse. Ma teen teie ees kümme kummardust ja tänan südamest!

Vahel tundub see justkui enda kaheks kiskumisena, aga ma panen praegusel etapil oma elus käe südamele ja loodan, et see õnn naeratab ka mulle, varsti. Ilmselgelt pean ma selleks tegema sel aastal kõik ja kõike öeldes ma ka mõtlen seda. Sellest saab olema uks suuremat sorti eneseületus. Sel kevadel oli minu jaoks üks pingelisemaid aegu üldse, ma tundsin, et see kõik tahtis mind ära lämmatada, aga ma tean, et ma ei pingutanud nii nagu ma oleks pidanud seda tegema, aga kord see juba nii on. Ma võin ausalt öelda, et kodus olles pühendada ennast täielikult õppimisele on peaaaegu võimatu, kuid ma kujutan ette, et ülikooli kõrvalt saab see olema kordades raskem, sest mitte ainult ei ole sul kaelas kooli kohustused, vaid ka kevadised eksamid, mis selkorral seisavad mul ees juba kolmandat korda. Jah, kolmandat.. ma poleks ealski uskunud, et ma seda ütlen. Paar kuud tagasi mõtlesin ma raudkindlalt, et nüüd on kõik, enam ma ei suuda, kuid viimase poole aasta jooksul kohtusin ma inimestega, kes on teinud seda mitmeid kordi ja üks vapper tüdruk sai sel aastal oma unistuse teoks teha, teine on veel oma unistuse poole teel. Peale nende tean veel paljusid, kes ei tee seda mitte teist ega kolmandat korda, vaid jookseb neljas aasta. Seda on jube mõelda ja see kohutab paljusid. On inimesi, kes ütlevad, et see on mõttetu. Miks ei võiks parem minna õppima midagi muud? Ma ei saaks minna õppima midagi, mis mind ei huvita, sellest oleneb minu tulevik- kõik need aastad ja ma tahan teha midagi, mis teeb südame soojaks, ma tahan teha seda täieliku pühendumusega, proovides anda endast kõik. Ja uskuge mind, ma teeks praeugsel hetkel kõik ja natukene rohkemgi veel, et ma saaksin olla selle 140 inimese seas, kes alustavad sügisest õpinguid, et olla ühel heal päeval vapustav arst.

Inimesed vajavad uusi võimalusi. Mina vajan endalt sisemist jõudu ja nii palju, et ma suudaks ennast sel raskel teel lõpuni viia, aga ma luban kõigile, kes on võtnud vaevaks minuga see kõik koos läbi käia, et ma annan endast kõik ja kui see peaks järgmise aasta sügisel õnneliku alguse saama, pühendan ma ennast veel rohkem, sest ma tahan seda nii väga, et sõnadest jääb väheks. Te ei kujuta ette, kui raske see mulle on, kasvõi sellest rääkimine ja nüüd võtsin ma oma julguse kokku ja kirjutasin...kirjutasin selle, mida ma teile pikalt olen tahtnud öelda. See on mu kirg ja see kõik, millest mina tänasel hetkel unistan, tuleb siiralt minu südame kõige sügavamast põhjast!

2011-08-08T13:56:00.000-07:00

"Maailma köök" kaunistab nüüd kenasti mu riiulit, ma olen väga rahul ja exited, alustan nende roogade katsetamist varsti!

Hell`s kitchen

2011-08-07T14:27:00.000-07:00

Pühapäev möödus nagu alati, kodus diivani peal lebotades ja enda jaoks põnevaid sarju vaadates/otsides. Kui tavaliselt olen ma ennast häälestanud Kurjuse kannul rallile, siis täna avastasin ma enda jaoks Hell`s kitcheni. Veidi aega tagasi jooksis telekas Meisterkokk, mille totaalne fänn ma olin. Hell`s kitchen on sellest muidu veidi karmim variant. Isiklikult olen ma Gordon Ramsay tõeline austaja. Mees on pärjatud 13 Michelini tärniga ning 10 parima koka edetabelis. Restorane on tal üle maailma ning minu tuttav, kes Dubais soovis tema restorani külastada, ei saanud seda teha, kuna järjekord on 4 kuud pikk. Imetlusväärne on vaadata, kuidas ta pühendab ennast toidu valmistamisele, see on ikka midagi vapustavat.

Minu wishlistis on tema kokaraamat "Maailma köök," mis loodetavasti jõuab minu riiulile sel nädalal, lisan ka lühikese sisututvustuse:

Mida sa tahaksid täna õhtusöögiks? Itaalia? Hiina? Prantsuse toitu? 13 Michelini tärniga pärjatud kokk Gordon Ramsay on pannud kokku raamatu oma lemmikretseptidest üle kogu maailma. Raamatus on põnev valik eel-, põhi- ja järelroogasid kümnelt erinevalt maalt. Gordon reisib Lähis-Ida, Tai, Ameerika, Hiina, India, Hispaania, Prantsuse, Itaalia, Kreeka ja Briti köökides. Retsepte on nii igapäevaseks toiduvalmistamiseks kui ka sõprade võõrustamiseks. Lisaks isuäratavatele retseptidele tutvustab meisterkokk spetsiaalseid võtteid mõnede eripäraste roogade valmistamiseks, nagu näiteks, kuidas vormida ravioole, samosasid ja Hiina pelmeene.

Mina igastahes olen tema toiduvalmistamisest täiesti lummatud ja proovin endale vaikselt nüüd tema kokaraamatuid soetama hakata. Eestis on valiks üpriski niru, aga uurisin juba, et koduleheküljel on hoopis vastupidi.

Kui saavad kokku..

2011-08-06T10:59:00.000-07:00

...natukene hullupoolsed, ehk siis Helis, Jaanika, Margot ja Geisy. Sellise seltskonnaga pole me enne väljas käinud, aga ilmselgelt on see olnud viga. Eilne õhtu oli super, täpselt selline nagu ma ühte korraliku tüdrukute õhtut ette kujutan.

Alati on öeldud, et alkohol on tarkede inimeste jook. Üks väga tõetruu ütlus. Eile suutsime nii mõnegi teoga hakkama saada, mis oleks ju nagu võinud olemata jääda. Ma olen alati öelnud, et mina kuskile tantsuposti otsa ei lähe, no tegelikult me ei läinudki, aga tähelepanu keskpunktis olime me siiski neljakesi. Kui eelmine suvi võis klubides kohata temperamentseid šokolaadipoisse, siis nüüd võib näha jaapanlasi, kes kambakesi vallutavad tantsuplatsi, ka nendega sai ka korralik kõhutäis nalja.

Kui tantsud tantsitud said ja naljad naerdud, suundusime edasi linna peale. Kesklinnas on nädalavahetuseti ikka üllatavalt palju rahvast väikese Pärnu kohta ja kõik on täielikus peomeeleolus, olenemata kellaajast ja ilmast. Väikesed kalkulatsioonid tehtud ning siis võisime oma sammud seada Coco Loco poole ,viimati külastasin ma seda kohta koos Margotiga ja ka sellest korrast jäid üsna mitmenäolised mälestused. Piletit me õnneks ei pidanud ostma, kuna Helise keegi kuskilt tuttav või no ütleme, et ta tundis ta näost ära ja palus meile 2 templit käe peale lüüa. Kujutage siis ette, kui kaks joobes inimest sulle närvidele käivad, väga muud võimalust tal polnudki. Kuigi pean ütlema, et see koht on ikka lahjemaks jäänud või oleneb see siis päevast, siiski suutsime istuda seal nii mõnda aega, kuniks uni kippus silma kinni pigistama ja ega see viimane Gin ka just kõige õigemasse kohta meile ei läinud.

Hommik oli aga oodatust parem, enesetunne oli hea, väike väsimus käib asja juurde, aga see ei ole midagi hullu.
Igastahes mina tänan teid ilusa õhtu eest!

Girls night out!

2011-08-05T06:22:00.000-07:00

Täna hommikul mul veel reede tunne ei olnud, praeguseks on see juba täiesti olemas. Plaanisime täna tüdrukutega shoti õhtu teha, üle pika aja. Kunagi ammu ammu oli meil iga nädalavahetus 2 päeva järjest meil istumine, see oli aeg, mil me olime alaealised ja nii me veetsime oma õhtuid shotte valmistades. Täna siis jälle, ma loodan, et sellest tuleb üks äge õhtu!
Homme muljetame!

Sügise lainel

2011-08-03T14:38:00.000-07:00

Kui poodidesse jõuavad esimesed sügis/talv kollektsioonid ja mina juba vaikselt jopesid valima hakkan, siis on kindel see, et minu jaoks on suvi põhimõtteliselt läbi. Kahjuks ta juba hetkel nii on, päris kuumi suvepäevi enam vaevalt tuleb, kuigi õues on õhk ju iseenesest soe ja päike sillerdab, ei ole see enam see kõrvetav suve päike, aga nii see juba kord on.

Meie kauaegne perekonna tuttav Rootsist, kes töötab seal juba ammust aega arstina, veedab oma vaba aega paar korda aastas kindlasti Eestis, kuid seekord oleme veetnud kuidagi eriliselt palju aega koos. Ja see on olnud ülimalt meeldiv, kuna ta on reisinud pool maailma läbi, on tal alati varuks mõni hea reisijutt ,mis alati suurendab minu soovi reisida nendesse samadesse paikadesse ja siinkohal ei ole tegemist mitte tavaliste paari tunni lennusõidu kohtadega, vaid tõelistesse eksootilistesse maadesse, kuhu ka mina loodan ükskord jõuda. Ta ka omamoodi toidu gurmaan ning seetõttu proovisime külastada uusi kohti Pärnus, mida ei ole küll palju, aga mõnega on ta siiski rahule jäänud, nagu ka tänase käiguga. Kahjuks sõidab ta ära juba reedel ning uuesti näeme teda ilmselt novembris, kui mitte oktoobris.

Selle kuu sees on mul ees veel palju palju toimetusi, 17 paiku lähen Tallinnasse, seal on üks väikene asjaajamine ja 22. august juba Tartu poole asju viima. Erilisit tuhinat kui sellist pole ja pakkimine mulle ka ei meeldi, aga ma juba kujutan ennast 20,21 õhtu ette-peadpidi riide hunnikutes, jay!

Kohe kindlasti tahan ma mõned head korrad veel välja jõuda, ilmselt esimene käik on juba sel reedel, aga oleme planeerinud ühe niiöelda "suvelõpupeo", mis kõigi eelduste kohaselt võiks toimuda suhteliselt varsti, mõned kuupäevad on juba jutu seest läbi käinud, aga eks siis seda näha ole.

Samuti käivad väikese plaanid juba aastavahetuseks-korteri otsingud ja muu säärane. Ma loodan, et see kõik möödub sujuvalt ja me saame järjekordselt oma uue aasta võtta vastu võrratus paradiisis palmi all!

Teie Jaanika!

Notice little things..

2011-08-02T14:26:00.000-07:00

Eile õhtul pakkusin ma Margotile välja idee, et valmistan meile hommikusöögi. Kuna ilm oli meiega, siis saime me nautida seda minu kodu tagahoovis, kus päike meid soojendas. See oli üle pika aja selline lihtne ja armas hommikupoolik, mil mina kokkasin (üle pika aja omletti), mis Margoti arvates tuli hea välja. Viskasin saiad rösterisse ja lasin Margotil samal ajal asjad välja viia. Kuna mul empsul sai puhkus läbi, siis pean olema hommikuti vara üleval, et ta tööle toimetada, sellepärast me sellise varajase( meie jaoks viimasel ajal tõesti varajase) hommikupooliku planeerisime, siiski suhteliselt ootamatult, aga asi oli väärt. Sest, kuidas võiks teisipäeva hommikut veel paremini vastu võtta, kui hea sõbrannaga, hea toidu ja ilusa ilmaga?

Panen ka mõned pildid, mille kvaliteedi üle annab kõvasti nuriseda, kuna on tehtud telefoniga.

Time with loved ones

2011-08-01T22:57:00.000-07:00

Ma olin eile õhtul nii väsinud, et postitust ma kirjutada kahjuks ei suutnud. Eilne päev oli mul küll veidikene teistmoodi planeeritud, aga trenni ma ei jõudnud, sest empsu teatas poole kuue paiku, et me peame minema ostlema, kuna mul on Tartusse mõningaid asju vaja ja praegu on allahindluste periood, mille puhul võib saada väga hea hinnaga asju. Esimene pood, kuhu me suundusime oli Hemtex, iseenesest suhteliselt kallis pood ja ka allahindlustega ei olnud just väga odav, aga kvaliteet on ennast meie peres nii mõnigi kord tõestanud. Seega padjad, tekid, voodipesud on soetatud. Tegelikult oli veel üks suhteliselt tarbetu ost- padi, kus on pildiks suurlinn, ma eeldan, et New York, ma silmitsesin seda mitmeid kordi ja lõpuks otsustasin ära osta, see lihtsalt nii väga meeldis mulle, i wonder why!

Mitmeid tunde poes kondamisest olid meil mõlemal jalad valusad, aga sain omale veel Lacoste mustad tossud, mis olid allahinnatud 60%, võite ise arvate, et päris raske oli mitte neid letilt haarata.

Viimaks, olen väga palju erinevatest ilublogistest lugenud, et juusteraviks parimad tooted on Joico, otsustasin siis nad uuesti järele proovida. Olen kunagi enne ka neid kasutanud, aga mitte sama sarja. Eks ma siis annan teada, kui ma teatud aega neid kasutanud olen, siiski loodan ka tulemust.

Enne ostelmisetuuri helistas mu kallis õde ja andis teada, et riia maanteel on avatud uus Prantsuse restotran. Viimasel ajal on olnud söögikohtadega suhteliselt negatiivne kogemus ja me juba ammu ootam midagi väga head. Seekord võin tõesti siiralt soovitada, kui te otsite omaette maitseelamust. Täiesti vapustav toit ja seda sõna kõige otsesemas mõttes. Väga mitmeid maitseaineid ja kastmeid oli kasutatud, mis tegi toitu nauditavaks. Samuti, kes on šokolaadigurmaan võib oma sammud sinna poole seada, sest paremat magustoitu pole ma juba ammu saanud.

Panen ka mõned pildid meie käigust.

ps! Täna planeerisin Margoti kutsuda hommikusöögile meie hoovis. Umbes täpselt poole tunni pärast pean poodi ruttama, et värsked salatimaterjalid ja munad tuua ning üks värskelt pressitud apelsinimahl. Ma usun, et see saab olema väga hea.

Meie ostlemise tulemus.

Vapustav pardifilee salat.

2011-07-31T15:08:00.000-07:00

Nagu te näete, siis hetkel käivad blogi muudatused ja kui kõik lõpuks valmis on, siis kirjutan pikemalt, kes sellega tegeles ja miks ma just nüüd otsustasin seda kõike muuta. Aga tagasi teema juurde. See on täiesti uskumatu, kui palju asju on mul viimasel ajal selgeks saanud. Miks inimesed on nii käitunud? Miks on osad sündmused toimunud, miks on teised jäänud toimumata? Kui palju idiootseid pisiasju, mis isenesest on muutnud nii palju. Viimased nädalad on olnud minu jaoks positiivsed. Ma näen asju hoopis teisest vaatevinklist, ma tean, mida hinnata ja mida konkreetselt oma elust välja jätta. Ma olen oma otsustega rahul, vähemalt hetkel ja loodan, et see nii ka jääb. Kohe on käes sügise algus, täpsemini on juba täna esimene august. Nii kiiresti on see käes ja alles oli suve algus. Paar postitust tagasi mainisin, et mul on üks asi vaja korda saada ja nüüdseks olen ma enam vähem oma plaani lõpus, veel üks samm, mille ma astun kohe kohe ja siis suudan ma sellest ka pikemalt kirjutada. Tegelikult ongi mul plaanis, kui terve blogi uus kujundus valmis saab, üks suuremat sorti postitust teha, kus ma põhjendan ära oma väikest moodi salatsemise ja võib-olla teemad, millest ma ringiga olen mööda käinud.

There are times when you feel like you understand these little things that were just like signs. Everybody should notice them, you never know when it hits you. I feel extremely good and i am willing to let go all of this bullshit!

Night, that could last longer!

2011-07-31T03:18:00.000-07:00

Eile, super seltskond, veel parem meeleolu, mida ühelt õhtult veel oodata? Nagu meile traditisooniks on saanud, kohtume kellegi pool, seekord ei olnud see minu kodu, vaid otsustasime klubieelse õhtupooliku Erle poole veeta. Üle pika pika aja ostsime Bacardy Razzi, mis on minu absoluutne lemmik ja mitte ükski, vähemalt alkohoolne jook sellele vastu ei saa, aga arvestades selle hinda, ei ole seda kahjuks võimalik iga kord endale lubada, seekord aga tegime erandi ja see tasus muidugi ära!

Täpselt sellised õhtud võiks olla iga kord, me saime tantsida ja lollitada, tundsime ennast suurepäraselt. Võib-olla liialdasime veidikene üle hot shoti ridadega, aga see on ka ainukene niiöelda alkohoolne shot, mida kannatab juua nii, et sul ka õhtu lõpuks hea oleks.

Klubitiir tehtud suundusime parkla poole ja leidsime endale tuttava autojuhi, kes meid koju transportis.

Ma olen juba ammu Karoliinele lubanud, et üks päev ma tulen tema maja tagusesse suurde tiiki, koos kaladega ujuma. Eile me seda ka tegime ja mitte kahekesi, vaid kaks inimest oli veel.
Oma öö veetsin ma samuti Karoliine pool, kes nagu hoolitsev ema pani mulle fliisi veel teki alla, et mul soe oleks, sest meil oli ujumisest nii külm. Enne magamaminekut ajasime me veel pikalt juttu ja arutasime maailmaasju, vahepeal tõi ta külmkapist süüa ja ühel hetkel jäime mõlemad magama.
Praegune enesetunne on samuti hea ning õhtul teeme kohustusliku rämpstoidu ringi, sest peale suurt pidu on see täpselt õige asi.
Teie Jaanika!

Mixed up

2011-07-25T16:57:00.000-07:00

Kui ma oskaksin hetkel oma postitust pealkirjastada, siis oleks seegi hea algus. Tegelikult hakkavad mu mõtted keerlema peas alati öösel ehk siis meie kõigi jaoks vara vara hommikul, kuna minu praegune elutempo on natukene need asjad segamini keeranud, aga see selleks.

Muutused, me vajame neid. Paratamatult pidevalt, aga me justkui kardaks neid korda saata. Minu jaoks täielik nii-öelda muutus on see, et alates augusti lõpust on minu peamiseks elamispaigaks Tartu ja otse loomulikult kaasneb sellega kõik uus. Aga sellest kõigest luban ma kirjutada pikemalt ja põhjalikumalt, kui ma saan oma blogi kujundamisega lõpuni. Ka sellega on mul plaanis suuremat sorti muutused, kui ma tänu ühele inimesele selle augusti alguseks valmis saan.
Tavaliselt on nii, et kui me Margotiga kokku saame, siis me võime täiesti segamatult tunde rääkida ja arutada ühistest plaanidest, minevikust ja tulevikust, naerda, vihastada ja kui ka vaja,siis nutta.

Kas me midagi enda elus muuta tahaksime? Seda oskab tema juba vastata ainult enda eest, aga mina võin öelda jah, kindlasti ja kõhklusteta. Meil on kaks kindlat plaani, mis ei ole küll lähiajal, kuid aasta pärast täiesti kindlalt realiseeruvad, ka seda võin ma 100% kirjutada septembri keskpaiku, mil me asjale ka ametlikult läheneme. Nii palju lahtiseid plaane, unistusi ja mõtteid, aga see on ju normaalne? Saaks need ka kõik teoks.
Täna läksime mina ja mu südametunnistus väga kurvalt tülli. Minu elus, endalegi teadmata vist, on üks selline inimene, kes ei peaks olema minu jaoks nii tähtis, kuid siiski, omal moel vägagi palju on. Keegi, kes muretses minu edasiste plaanide eest aasta aega tagasi ja teeb seda siiamaani ja väsimatult. Keegi, kellele peaks ma nii mõne korra eest siiralt aitäh ütlema. Hetkel tahaksin ma enda peale karjuda ja veelkord karjuda, aga see ei aita. Selle probleemi proovin ma lahendada neljapäeval, sest vaikselt on juba raske uinuda, ilma et ma selle peale mõtleksin. Mu südametunnistus ei taha enne seda minuga läbi saada, vaid närib mind seestpoolt, aga ma ei süüdista teda, tal on õigus. Nagu tal alati on.
Täna ei olnud mitte ainult probleeme südametunnistusega, vaid üleüldse oli kuidagi imelikult kurb päev. Vahel on meil kõigil selliseid, aga need ei ole üldse meeldivad. Kõik tundus nii kurb ja kui keegi küsiks miks, siis ma ei oskaks sellele vastata. Segased tunded ja mõtted, kohad ja inimesed. Võib-olla on tegu ülemõtlemisega? Võib-olla oli mul hetkeks vaja endast kõik välja lasta? Võib-olla oli see lihtsalt ettekujutus? Ma ei tea, aga see mõjus mulle veidikene laastavalt, kuid nii pea kui kodust välja sain ja oma kamraadidega koos olin, kadus see justkui hetkega ja õnneks ei ole tagasi tulnud ja ma siiralt loodan, et ka niipea ei kavatse tulla.
Teie segaduses Jants!

Hingele hea!

2011-07-24T16:05:00.000-07:00

Tänane päev on olnud nii hea, et südame teeb seest soojaks. Tähistasime vaikselt perega õe sünnipäeva, istusime ja mekkisime head paremat. Meie üllatuseks oli saabunud Eestisse ka meie perekonna tuttav ning andis samuti teada, et tuleb meie poole. Nii me siis sättisime õega ruttu poodi, et grillimiseks vajalik osta ja super mõnus õhtu võis alata. Ma viimasel ajal tihti mõtlen, et peaks oma õe lapsega rohkem kvaliteet aega veetma, ma lihtsalt jumaldan tema seltskonda. Täna päeval grillisime koos, hüppasime patuudil ja mängisime niisama lolli, just täpselt seda kõike nimetan ma kõige siiramas tähenduses kvaliteet ajaks. Kuigi päeva alguses passisime empsuga üks ühel diivanil ja teine teisel, lasime näost jäätist sisse ja olime kurjuse kannul maratonil-see kipub juba iga pühapäevaseks ürituseks saama, aga fine with me.

Mida lähemale suve lõpp jõuab, seda rohkem nagu ma ka eelnevalt mainisin, on tahtmine midagi veel ära teha, kuidagi veel ja veel rohkem suve nautida, sest paraku on see kõige parem aeg ka kõige lühem. See aasta on suvi üldse veidikene teistmoodi olnud, imelik ka, kui ta täpselt samasugune oleks, aga nüüd siis kohe kohe viimane suve kuu ja mitte ka täispikk, vaid natukene üle poole, on aega oma tegemised ja plaanid veel täide viia!
Homme tõotab tulla suhteliselt tihe päev, lubasin Katrini pisemale õele, et veedan nendega samuti natukene aega. Helis tuleb lõpuks maalt koju ja siis võime juba oma kolmapäevased summerriza plaanid käsile võtta. Just nimelt, juba jälle fiesta.
Praeguseks, nautige oma suve ja näeme!

Kallis õeke!

2011-07-23T15:37:00.000-07:00

Minu südame elanikud.
( ei leidnud uuemat pilti, kuna minu enda arvuti ei ole korras)

Minu maailma kõige paremal, toredamal ja kallimal õel on täna sünnipäev! Ma pean teda üheks oma eeskujudeks. Hindan, kaitsen ja hoian alati! Kõige siiramad õnnitlused sulle kallis!
Eile pidasime tema sünnipäeva, kuid täna on tema õige päev, ehk siis olen ma valmistunud homme tema ukse taha saabuma suure lillekimbu ja tordikesega!

Siis kui kokku saavad...

2011-07-22T03:36:00.000-07:00

Karoliine, Katrin, Jaanika ja Mari-Liis. Eile õhtu oli nagu ma eelmises postituses mainisin mõne jaoks ikka üle pika aja väljaskäik ja niisiis me otsustasimegi gaasi põhja vajutada ja seda sõna kõige otsesemas mõttes. Otse loomulikult olid soojendus kokteilid minu pool hoovis, võite ette kujutada, milline see hommikul välja nägi. Meie esialgses plaanis oli ka pubi külastus, aga kuna meie plaanid muutuvad nii kiiresti, siis ka sel korral me sinna ei jõudnud, vaid tüütasime Helist päris pikalt. Aga ma arvan, et tal polnud selle vastu midagi, kuigi ma oleks küll ilmselt vahepeal meid kõiki uksest välja visanud-sellised need purjus inimesed juba kord on.

Edasine plaan viis klubisse, suure hurraga muidugi ja siis hakkasid tulema kokteilid,shoti read ja muud sel hetkel head asjad. Suurema tantsuhoo saime sisse ikka lõpupoole, aga peaks mainima, et seekord oli viis pluss kõik, me veetsime tõsiselt lõbusalt aega ja kõik oli super! Ma usun, et hommikul oli meil kõigil midagi natukene vigastatud, minu parem jalg annab sellest ikka ilusasti märku ja muidugi on ka veidikene häbi teatud asjade ees, aga ei ole probleemi, meil juhtub alati asju ja igasuguseid! Täna lubasin Karoliine poole värskeid kurke sööma minna ja tiiki suplema, aga see unkott ilmselt magab või siis ei kuule telefoni. Minu hommik oli juba 8.30 ühe väga väga suure hangoveriga, kella 10st sain uuesti magama kaheks tunniks ja siiani on tunne nii halb, et tahaks juba homset päeva. Peale selle on ju väljas meeletu kuumus!

Homme on kalli õekese sünnipäeva pidu, aga hetkel ei soovi ma mitte ühelegi peole mõelda.

Flys away

2011-07-19T15:56:00.000-07:00

Ma ikka pidevalt mõtlen selle peale, et juba kohe kohe on juuli läbi. Täiesti õudne mõelda, kui kiiresti see aastaaeg, mida me nii väga ootame läbi saab. Polekski nagu midagi erilist korda saatnud, kuid siiki see, mida ma veidikene aega tagasi oma mõtetes kordi ja kordi läbi käisin on positiivse suuna võtnud. Viimased 2 nädalat olen ma pühendanud võiks otse öelda, et sõbrannadele, tihti olles koos nendega, kellega võib olla enam nii tihti kokku ei saa ja olgem ausad, see on ju ometigi suurepärane. Käisime ka Harry Potteri viimast osa vaatamas, mina võin enda poolt öelda, et ka minu jaoks on see kindlasti film, mis on omaette sensatsioon, kuid eks paraku kõikide heade filmidega on nii, et esimene osa on parim ja teisi vaatad otse loomulikult ka põnevusega, kuid need ei ole päris need. Siiski, on selleks korraks see saaga läbi ja nüüd on siis vaid oodata teise ehk siis Videviku osa.
Eile üle pika aja, kuidagi täiesti ootamatult saime oma seltskonna kokku ja läksime mcdonaldissse sööma, kuhu siis ikka, kui selline bande on koos ja kõigil kõhud tühjad. Tegelikult tühjad oleks just vale öelda, aga Ingrid oma burgeri sooviga, suutis ka teistele isu peale ajada. Peale selle saime me muidugi paar head tundi mõnusat seltskonda nautida ja muljetada. Päeval käisime Katriniga Iiri pubis einestamas, millest kahjuks on mul seekord ainult negatiivsed kogemused. Tahtsin kirjutada, et nii pea sinna ei satu, aga juba neljapäeval lähme tüdrukutega dringitama. Võib siis öelda, et vähemalt sööma küll mitte. Ja nüüd tagasi neljapäeva plaani juurde, kuna pole päris ammu väljas käinud, mõni meist ikka päris ammu, siis klappisime sobivad ajad kokku ja otsustasime neljapäeva teha ühe suurema fiesta! Ehk siis alustame meilt, suundume linna ja sealt siis omakorda edasi paari kohta, mis meil hetkel mõttes on. See nädal tõotab tulla üldse väga fiesta meeleolus, kuna mu kallil õel on samuti sünnipäev ja laupäeval on siis ka tähistamine ja nagu alati on need sünnipäevad seal hoovis olnud...kuidas ma nüüd seda teile sõnastada saaksin- erakordsed. Seekord on minu kaaslaseks Katrin, see ei ole esimest ega ilmselt ka mitte viimast korda, eks ma siis annan täpselt teada, mis oli ja kuidas oli.
Teie Jants!

Puhkus Jurmalas!

2011-07-15T11:43:00.000-07:00

Ja pisikene puhkus ongi möödas, aga just selliseid on vahepeal ääretult vajalikud, et saada eemale sellest igapäevasest rutiinist. Me ööbisime vapustavas hotellis, mis ei ole meie jaoks esimene kord. Oma eelnevate sealviibimiste ajal oleme samuti seda kohta külastanud ja väga rahule jäänud. Kuna reisikaaslasteks olid sugulased, kellest üks oli alles 2-aastane pisike, oli siiski terve puhkuse aja väga mõnus nendega ringi käia, laps oli rahulik ja mingisugust muret õnneks temaga polnud. Õhtul viskasime kotid hotelli ja läksime peatänavale jalutama. Ilm vedas meid küll veidikene alt, kuid õnneks sel ajal, kui me jalutasime ja sobivat söögikohta otsisime, ei sadanud nii jubedalt, kui sel ajal, kui me juba einestasime. Sellest olenemata olid nii mitmeski kohas live esinejad, inimesed liikusid ja nautisid suveõhtuid. Ikka totaalselt teine tunne, kuurort elab oma täies hiilguses ja vabaaja veetmise võimalusi on ikka kordi rohkem, kui meil.
Tänase päeva pühendasime vaid ostlemisele, kuid kui täiesti ausalt öelda, siis ei ole seal tegelikkuses mitte midagi väga head ja ilusat, kindlasti rohkem kui meil siin, aga nuriseda võib ikka ja kuidas veel. Soetasin endale mõned kampsunid, ühe imeilusa elektrisinise kleidi, 2 paari kingi ja mõne nippet näppet asja, kuid rohkem ma kindlasti sinna ostutuurile ei lähe. Arutasime just sugulasega, et tema käis paar kuud tagasi 3 ööd Barcelonas, ostsis pileti Ryanairist ja maksis ühe otsa eest 50 euri ning hotelli klappisid sõbrannadega kolme peale ja said ülimõistliku hinnaga, mis põhimõtteliselt koos meie hotelli arvega ja bensiinirahaga teeb enam vähem sama kulu välja. Kui ta oli umbes 20 minutit rääkinud, kui odavad asjad seal on ja milline valik, siis jõudsime kõik arusaamale, et oleksime ehk hoopis pidanud võtma ühe sooduspakkumise mõnda konkreetsesse kohta, kus on juba ette teada, mis sealt oodata võib. Aga mõned plaanid tegime juba koos ära ning ega seegi reis ei jää olemata, ka oktoobris tahab terve mu sugulaste pere minna reisile, kuhu esitati ka meile kutse. Aga elame ja näeme!
Nii imelik, kui see ka poleks, ei ole mul üldse nii hea tunne tagasi Pärnus olla. Kodus küll jah, mu kaks musirulli ootasid mind kodus ja pisem koer läks masendusest üles oma pessa magama, kus ta magab täpselt ainult siis, kui mina kuskil pikemalt ringi kondan, kui vähe on koertele stressiks vaja. Järgmiseks nädalaks on ka juba mõned plaanid tehtud, eks siis näha on, milliseid neid ka realiseeruvad.
Praeguseks, aga tsau!

Meie super mõnus tuba.

Pilt Spa poolelt.

Meie Hotell.

Öised väljaskäigud + online shopping

2011-07-10T16:22:00.000-07:00

Ajou!

Lõpuks on jälle käes esmaspäev, pühapäev on minu lemmikute hulgas vaid vahelduva eduga, sel korral siis jälle mitte. Põhimõtteliselt möödus suurem osa minu päevast teleka ees kurjuse kannul nii umbes täpselt kuute osa vaadates, ühe tunnise pausi ajal ma jäin lihtsalt teleka ette magama, sest ilmselt see meeletult soe õhk, mis toas varitses, kutsus esile täieliku unemati, aga siiski oli teleka ees põõnata tõsiselt mõnus. Kella kümne paiku suutsin ma ennast kodust välja kakerdada, et oma kamraadidega üks mõnus linna/ranna tiir teha ja koju maandusin ma järjekordselt poole kahe paiku. Kuid siiski plussid kirja, et ma üldse kodust välja viitsisin end ajada.
Ausaltöeldes ega ma väga rahul ei ole, et nii mõnigi päev möödub lihtsalt lebotades. Nagu me Karoliinega oleme nalja visanud, et peab vist "graafikust" järgi vaatama, millal meil aega kokku saada on. Tegelikkuses on ju asi graafikust väga kaugel. Aga kuna ma niiöelda ise enda suve selliseks planeerisin, siis ma siiski jään oma otsuse juurde ja proovin seda aega nautida maksimaalselt ja kui selle juurde käib ka selline niisama olemine paar päeva järjest, siis why not. Sügisel algab nii või naa kõik ühe suure õppimise tähe all, vähemalt nii peab see välja nägema. Sellega seoses on meil Helisega olemas ka nüüd kodu-ühikas õigemini. See aasta oleme kohe kindlasti seal ja järgmiseks aastaks plaanime siis otsida vähe kodusema koha- omaenda korterikese.
Ja nagu ikka öösel need head ideed tulevad, otsustasin ma järjekordselt topshopi kodulehekülge külastada, mida ma viimasel ajal teen tihti ja ma sõnaotses mõttes lihtsalt söön silmadega neid ehteid ja asju, mida sealt endale soetada saab. Seekord otsustasin ma oma kaardikese kotist välja võtta ja 3 sisseosted teha, kaua ma ikka neid piilumas käin. Panin siis alla ka kolm pilti, mis asjad peaks saabuma maksimaalselt 12 päeva pärast.
Seniks, aga kuulmiseni!
Teie Jansu!

Seiklused õe raasuga!

2011-07-08T16:53:00.000-07:00

Kolmapäev tuli ja ootamatult põnev. Proovisime Helisega oma plaanid niimoodi sättida, et jõuaksime ilusasti kella kaheksaks õe poole, aga muidugi nii täpselt me seda teha ei suutnud, enam vähem tunnise hilinemisega, eks ka rannas põõnamine võttis omamoodi uimaseks meid, aga õhtu tuli selle eest väga super! Poetiirud tehtud, alustasime oma istumisega- grill sooja ja rumm hakkas voolama. Nagu ma eelnevas postituses mainisin ei ole rumm olnud minu parim sõber, aga seekord ime kombel saime täitsa hästi läbi. Meid oli küll ainult kolm, kuid sellegipoolest oli meil super seltskond, juttu jätkus kauemaks. Meie olime muidugi kindlad, et lõpetame oma õhtu klubis, aga meiega liitus ka mu kallis õekene, kes viimati käis seal ikka väga kaua tagasi, aga nii meie kui ka tema olime rahul, saime pikalt tantsu vihtuda ja lõpuks koju unne vajuda.

Suvi on nii ootamatult kätte jõudnud ja täie võimsusega. Empsul algas eile puhkus, kolm nädalat, mille jooksul tahab ta oma aega sisustada võimalikult hästi. Täna põõnasime viiekesi rannas ja nautisime sooja ilma võlusid. Olgem ausad, sellise kuumusega väga kaua rannaliival peesitada ei jõua, vähemalt mitte mina ja Karoliine, aga meil oli kaasas ka 3 päevitamise haid, aga väike suplus vahete vahel on täpselt õige, nii me pidasimegi vastu päris mitu head tundi ja nautisime head lõunat terassil.

Well hello, täna on reede ja mina pidin oma kõik mõttes olevad plaanid tühistama, kuigi pean ausalt tõdema, et mitte midagi täna teha poleks viitsinud, kohe üldse mitte. Nii otsustasingi olla kallil õel kaine rool. Sisustasin oma aega kella üheni Helise juures Hansalinnas, siis venitasin õe palvel veel pool tundi ja kui ma pool 2 kuskile Uulu kanti jõudsin, siis pidin ma veel ilmtingimata sisse minema, minu õnneks vaid mõneks minutiks. Parim uudis tuli siis, kui õe sõbranna teatas, et tema elab Kilksamaal, aga tegelikult võib taksoga meie maja ees ise edasi minna, aga õeke hea südamega inimene pakkus, et me ta ära viiks. Nii ma siis pidingi endale mõttes energialaksu andma ja sõbranna ka koju viima, teed pidi, kus ma ausalt öeldes kartsin ära eksida, aga luckily olen ma nüüd kodus ja super väsinud. Niisiis, mina vean oma sammud voodi poole, keeran mõnusalt kerra ja plaanin homme nii kaua magada, kui vaja, et ma suudaks ennast välja puhata!
Unustasin veel mainimata, et Lepanina on imeline paik, mida suvel külastada. Nii kui me sinna jõudsime, olin ma kindel, et suvel tahaksin ma kindlasti paar head päeva seal lihtsalt puhata ja ennast kõigest välja lülitada. Kuna õe sõbrannal oli eelnevalt sünnipäev, siis otsustas ta meid üllata ja piknikukorvi pakkida pudel šampust, oma kodu aia kirsse, rafaellosid. Päikeseloojangu taustal oli see lihtsalt vapustav! Ja järjekordselt võin ma öelda, et pikemaks on minu jaoks Koit Toome limiit jälle täis, ma usun, et ma olen seda kontserttuuri külastanud nii umbes 7 korda, aga see on lihtsalt erinevatel ajaetappidel omanud erinevaid pealkirju. Kõik, milliseid laule ta esitab, isegi paljud tema kommentaarid korduvad. Kuid siiski, nagu ma eelnevalt olen öelnud, on ta minu jaoks Eestis favoriit, kuid praeguse seisuga tuleb üks suurem paus või siis külastan juhul, kui tegemist on täiesti uut sorti tuuriga.
Teie aga olge musid,

Jansu.

5 tundi und ja suvi on täies hoos!

2011-07-04T15:20:00.000-07:00

Päevad mööduvad nagu lennast ja pangem tähele, et suvi on kohe kohe möödas, üldse ei tahaks selle peale mõelda, aga see on paratamatu, varsti ootame juba uue hooga jõululaupäeva, aga sellegipoolest on täielik puhkuse tunne. See aasta tööle ma ilmselt enam minna ei kavatse, reaalne pakkumine tuli Kreetale ja minul ning sõbrannal oli vaja anda vaid nõusoleks, põhimõtteliselt inimesed ootasid, aga kuna ma oleksin nii hilja tagasi jõudnud ja üleüldse läks suhteliselt kiireks, jäi see plaan kahjuks sel suvel teostamata. Sellegipoolest võin üpriski kindlalt öelda, et järgmine suvi saab see teostatud, kas just Kreetale, aga variante on erinevaid. Kuna tööinimesega tegu pole, siis põhimõtteliselt mööduvad mu päevad lihtsalt olles, siiski pean ma iga hommik peale poole 8 paiku ärkama, kuna ema tuleb tööle viia ja oleks lausa imelik, kui ma seda ei teeks. Õnneks äratab mind peale äratuskella üles ka südametunnistus.

Hansapäevad möödusid Pärnus samuti suhteliselt kiiresti, käisin koha peal isiklikult 2 päeva järjest, kuid minu arvates ei ole seal enam midagi erilist, hinnad on tohutult laes. Kui näiteks tuua jäätisekokteili hind, mis on kõige väiksemas topsis, mida üldse leida võib on 2,5 eurot, siis mõelge ise edasi. Just arutasime õega, et me kujutame ette, kui paljud lapsed seda tahavad osta ja mis raha vanemad peavad sellise asja eest välja käima, täiesti ennekuulmatu. Kuid kvaliteet aeg õe, õe lapse ja empsuga oli siiski garanteeritud! Samuti soetasin ma endale imeilusad ehted ja finally oma fox tail võtmehoidja koti külge, mida ma väga ammu tahtsin!

Kolmapäeval on meil plaanis isiklik summerriza ja veidikene rummi. Selle rummiga olen ma alati ettevaatlik olnud, seda peab mõistlikult, väga mõistlikult tarvitama, kui sa järgmised nädal aega ennast kiruda ei taha, vähemalt nii on see minu puhul.

Homme lähme õe ja tema sõbrantsiga Lepaninale Koit Toome akustilisele kontsertile. Vahepeal oli mul tõeliselt suur kopp ees, aga kui tuleb väiksem paus sisse, siis on teda kuulama minna rohkem kui super! Selleks soetasin täna endale imeilusa kleidikese, loodame siis, et homme ka sellele vastav ilm on!

Jansu!Kirjutab andunud fänn Jaanikale autogrammi :D

Sugulase sünnipäeval.

Quality time!

2011-06-29T14:45:00.000-07:00

Lõpuks jõudis kuum suvi uuesti Pärnu ja ka mina saan nüüd veidikene päikest nautida, finally. Täna pühendasime Helisega oma päeva laste hoidmisele. Meie mõlema õelapsed olid päris suure aja meiega ning peaks ütlema, et see oli super mõnus! Lõuna paiku tegime tiiru randa ja nautisime vapustavalt sooja suveilma, hunniku jäätiste ja külmade jookidega, kuid peaks mainima, et vesi nüüd täna küll eriti soe ei olnud, kuid siiski õhutemperatuur korvas selle väikese miinuse, loodetavasti homme on seisud paremad. Õhtupoolikul otsustasime tüdrukutega einestama minna Steffanisse, tegelikult oli see plaan juba eile, aga sõbranna Karoliine otsustas õhtul grillida ja enda kõhtu jäätisekokteiliga täita, mille tõttu see ring jäi ära, aga lubadust täites viisime ennast täna ikka kohale. Võin väga kindlalt öelda, et vähemalt mina ja Karoliine oleme küll tänaseks pitsanäod, Katrini kohta sama öelda ei saa, kuna oma töö tõttu ta just vabal ajal pitsat süüa ei soovi. Siiski oli väga mõnus õhtu mõnusa lõkerdamise saatel ja seda juba mitmendat korda, viimasel ajal on meie kokkusaamised eriti tihedaks saanud, mis on ju ainult hea ja veelkord hea!

Nädalavahetuseks on juba praegu plaanid enam vähem paigas- reedel otsustasime välja minna ja laupäeval on mul suur suur sünnipäeva ees, ristiisa ja tema naine peavad mõlemad 50 aasta juubelit, mis tähendab, et suurem pidu on ees. Siinkohal sooviks palju palju õnne Ropsile!
Praeguseks aga musid, kallid!
Teie Jants.

Jaanipäev ja selle pikendus!

2011-06-26T14:22:00.001-07:00

Sel aastal tulid jaanid etteplaneerimata, kui tavaliselt on olnud juba pikemalt ette mõeldud üritus, siis seekord tuli suhteliselt käigu pealt. Erle tahtis, et ma temaga kaasa läheksin ja ennem, kui ma sain oma jah sõna öeldud, ütles tema juma omakorda teistele inimestele kindla vastuse, et Jants tuleb kaasa ja kuidas ma oleksingi saanud keelduda? No way!

Ma olen siiamaani hämmingus sellest kohast, super ilus ja mõnus paik, kus kasvõi mõni hea nädalalõpp olla. Kõigi eelduste kohaselt pidime 11-12 paiku juba sinnapoole sõitma, aga nagu alati soovis keegi kuskilt poest kasti siidrit ja meil endalgi oli vaja nii mõnigi poetiir teha, enam vähem kella üheks olime seal ja kuna roolis on ralliäss isiklikult, siis võite ette kujutada milline sõit ralliautos mööda kruusateed võis välja näha, aga mina isiklikult armastan kiirust ja kõike muud, mis sellega kaasneb. Suutsime oma asjad enam vähem maha paigutada ja suure tavaari ka kööki laduda, kui juba pandi grill tööle ja esimene lõuna-grillitud kala oli valmimas. Ilmapoiss mängis alguses vingerpussi nagu igal jaanipäeval, kuid aja möödudes läks täitsa mõnusaks. Kuna see paik nagu ma eelnevalt mainisin oli väga ilusas kohas, siis otsustasime Erlega vahepeal hobuseid piiluma minna ja niisama jalutada, kõik oli täiesti amazing- jõeäärne, suured maalad, ilusad majakesed, kanuud, atvd ja see vaatepilt, mis õhtul meile avanes, kuidas hobused jooksid mööda seda suurt ala, lihtsalt kirjeldamatu. Seda nimetaksin ma õigeks puhkuseks. Väikene jaanipäeva drink ja meeleolu tulid juba üsna varakult, seltskond oli hea ja tuju oli mõnus, mida veel on vaja jaanipäevaks. Õhtupoolikul grillisime liha nagu ikka ja istusime seltskonnaga mõnusas istumisepaigas ja lihtsalt nautisime seda õhtut. Magama saime enam vähem poole nelja paiku, ei saa mainimata jätta, et ka ööbimispaigad olid väga kenad! Hommikul tõusin selle peale, et alt hõigati, et hommikusöök on valmis. See on ikka absoluutselt teine teema, kuidagi nii ajatu, pole kuhugile kiirustada, pakid ennast ilusasti riidesse, lähed üle platsi talumajja ja vaatad, et terve laud on ära kaetud-mm jummy. Eks jaanipäeva jääknähud olid meil kõigil, õnneks minul oli täitsa talutav, kuid siiski otsustasime Erlega kanuumatka vahele jätta ja tunni ajase uinaku teha. Kui me sellega ühelepoole saime, ootas meid järjekordselt kaetud laud soojade pannkookide ja maasikamoosiga. Kogu selle puhkekompleksi omanik oli ka vapustav kokku-suurimad tänud talle selle meeldiva aja eest. Koju jõudsin alles õhtul, kuna vahepeal oli vaja veel üks grill teha ja niisama muljetada eelneva õhtu üle. Igatahes olen ma rohkem kui rahul selle aasta jaanipäevaga ja ma loodan, et neil, kellel vähegi aega seda tähistada oli, möödus see sama mõnusalt! Lisan ka mõned pildid.
Üks päev jäi vahele ja me otsustasime nii poes möödaminnas, et kuna on laupäeva õhtu, siis võiks ikkagi midagi teha, kuna kell hakkas juba lähenema poole 11, siis pidime kiiresti mõtlema ja veel kiiremalt tegutsema-mõeldud, tehtud. Kell 11 olime juba meil, pool tundi aega ennast korda sättida ja mõned dringid teha ning linna poole minekut! Järjekordselt oli selline klubitiir, kus ma sain ikka südamest tantsida, viimasel ajal ongi nad selliseks kujunenud, mis on ju ainult hea. Külastasime ka Coco Locot, praegusel ajal on see väga populaarne koht, kuna see on lahti väga kaua, siis koguneb sinna ka palju inimesi. Teine kord, kui me satume mingisuguste inimeste otsa, kes on veendunud, et me nendega kaasa lähme. Kui eelmise korra pakkumine oli Pärnu Hotell ja kogu see kompleks, mis sellega kaasnes, siis sel korral paluti, et me Margotiga läheksime Riia maanteel olevasse autosse ja jooksime kahe mehega koos viina ja ajaksime juttu. Viisakalt proovisime mitmed korrad keelduda, aga nad arvasid, et suudavad meid ümber rääkida. Meie oleme õnneks või kahjuks oma põhimõtetele kindel ja kuhugile suvalisse autosse ma nüüd vaevalt lähen, oleks pakkumine olnud kasvõi Pärnu randa minna, ilmselgelt oleksime osa võtnud, aga see tundus küllaltki kahtlane ja kui juba tunne on selline, siis ikka ei ole mõtet minna küll.
Praeguseks ,aga musid kallid. Homme saab juba saisis kandideerima hakata, wish me luck!

Ei ole öeldud lihtsalt tuulde

2011-06-19T13:19:00.000-07:00

Vahel me ütleme asju, mida me ei mõtle ja tihtipeale lausume midagi sellist, mida me ise ka ei usu, et oleme selleks suutelised. Ma olen enam kui kindel, et asjad mida me võime vahel kahetseda ei ole öeldud lihtsalt. Igal teol ja sõnal on tagajärg, kui suur, seda ei oska me iial arvata. Täna õhtupoolikul jäi minu mõte pidama nii mõnelgi tähtsalt sündmusel minu elus. Minu telefonis oli märgitud kuupäev 13.juuni- istume Karoliinega jõe ääres, me panime selle mõttega, et aasta aja pärast vaatame uuesti, kus me oleme ja mis me teeme. Ja see aasta nagu ei olekski midagi muutnud, me istusime seal samas kohas ja jäime hetkeks mõtisklema, kui kiiresti möödub aeg. Tegelikkuses kui vähe meile seda antud on ja ma siiralt usun, et mida iganes keegi ei soovi, mida iganes keegi ei taha, tuleks teha kõik, et oma unistused täide viia, et saaks öelda need mõtted, mida sa oma peas pikemalt oled juba valmis mõelnud, otsida üles need inimesed, keda sa igatsed ja tunned, et nemad on muutnud sinu elu piisavalt palju, et ennast kokku võtta , enne kui sul selleks enam võimalust ei pruugi olla. Olgem ausad, meil kõigil on keegi selline. Tihti ei ole lihtne midagi öelda, teha, aga paratamatult kahetseme kunagi tegemata asju. Väga sageli öeldakse, et mitte midagi ei tohi oma elus kahetsed, ilmselt nii see ongi. Aga paratamatult soovikisme, et oleksime teinud midagi teisiti. Võib-olla oleks asjad hoopis teistmoodi? Kahjuks suur osa ennustustööga ei tegela ja ka mina ei kuulu sinna punti, lihtsalt tean ja siiralt soovin, et mõned asjad muutuksid ja ma panen käe südamel ja luban, et ma ei jäta seda nii.

Üks plaan minu peas valmib ja ma teen selle teoks varsti!

Hoidke inimesi, kes on teie kõrval, kui te komistate ja kukute, sest nemad on kõige õigemad teie elus!

Under pressure

2011-06-14T07:10:00.000-07:00

Kas olete kogenud seda tunnet, kui sa ise ka ei mõista, kas peaks nüüd nutma või naerma? Kõige naljakam selle juures on fakt, et sa ei tea ise ka mille pärast täpselt. Enam vähem sellises olukorras olen hetkel mina ja ma siiralt vihakn seda. Eksamid on möödas, nende ajal oli täielik pinge ja nüüd tulemusi oodates on veel suurem, kuigi kõik peaks selleks nädalas teada olema, mööduvad need minutit ja tunnid nii aeglaselt, et hetkel on tunne, et teisipäev on oma nädal aega juba olnud. Scary huh?

On ka neid hetki, mil ma leian aega oma suve nautimiseks, näiteks eile saime üle pika aja kokku Katriniga, kellega oli rääkida nii mõnesti teemast, meil juba vaikuse hetki ei tule ja ilmselt ei hakka ka kunagi tulema. Külastasime ka mcdonaldsit, kus kohustuslik flurry ostetud sai ja hiljem ühines meiega ka Käks, sest nagu Katrin ütles, on kõik ülejäänud party pooperid- kes õppis, kes magas, kes vorpis lapsi and the list goes on.

Alates eilsest on mind vaevanud meeletu peavalu ja see unfortunately kestab siiamaani, ma kujutan ette, et ma olen juba tableti üledoosi saanud, aga mitte midagi ei aita, kohe mitte midagi ja see ajab mind endast välja. Oleks see siis tavaline peavalu, muidugi mitte. See on täpselt selline, et autoroolis istudes hoiad vaevu vaevu silmi lahti, kuna meeletu peavalu tahab silmad kinni suruda. Sellise stressi juures ei ole see ka mingi ime.

I need some serious vacation and i need it NOW!

Fiesta!

2011-06-10T05:17:00.000-07:00

Eile käisime Helisega linna peal tiirutamas, kuna eksamid on nüüd möödas, siis oli selle tähistamiseks just õige aeg. Miks just neljapäev? Täpsemalt ei teagi, oli tunne, et võiks minna nädala sees ja tasus ennast otse loomulikult ära, aga viimasel ajal on see kogu aeg nii. Alustasime meil väikese dringitamisega, seekord oli Helise mõjutusel rummi õhtu, ma poleks ise oodanud endast seda, kuna ma pole eriline rummi fänn, aga iseenesest oli väga mõnus. Muidugi oli ka saja protsendiline suve tunne, sest toas oli enam vähem võimatu viibida, selline palavus, sellepärast sättisime ennast hoovi istuma ja poole 11 paiku viis Erle meid linna, sest tema on tööinimene ja sel korral meiega ühineda kahjuks ei saanud. Kohustuslik käik Bravosse ja sealt edasi Coco Locossse, täiesti meeletu, mis rahvas ja mis meeleolu. Suvi on täiesti saja protsendiliselt hoos. Kohutsime Coco Locos kahe meesterahvaga, kes meid kohe enda lauda kutsusid ja mesijuttu ajasid, hea et mõistus lõpuks võttis ja me nendega edasisele rummile ei läinud. Kuna plaan oli täies hoos õhtut nautida, siis suundusime Lehtlasse. Just mõned päevad tagasi istusime Hansalinnas ja rääkisime ajast, mil see oli üks põhikoht ja mõlemad kindlameeleliselt väitsid, et sinna enam küll ei läheks, kui siis ainult suure seltskonnaga. Mõned päevad hiljem sõime oma sõnu.

Kuigi ma proovin nautida neid mõnusaid suve päevi täiel rinnal, kripeldab siiski südames kogu see eksami värk, pinge on laes siia maani ja ilmselt veel oma korralik nädal aega.

Täna õhtuks on plaanid poolenisti paigas. Kuigi eilne oli suhteliselt väsitav, esineb täna Kentuky lõvis Smilers ja kuna tegemist on ühe minu lemmik bändiga Eestis, siis oleks lausa kahetsusväärne jätta sinna minemata, aga eks siis näha ole, mis seltskonna me kokku saame ja kui tõsine see plaan on.

Randa pole ma siiamaani jõudnud, aga teen seda kindlasti järgmisel nädalal, kui mitte varem.

Teie Jaanika

Let the summer begin!

2011-06-07T14:52:00.000-07:00

Tänaseks ehk siis 8. juuniks on neli eksamit seljataga, nüüd jääb vaid oodata ja loota. Täna oli siis ma arvan, et nii minu kui ka paljude jaoks raskeim eksam-keemia. Ja järjekordselt oli tegemist kirvega, ma ei hakka siia kirjutama küsimust, et mida nad sellega taotlevad? Aga see on ju teada.
Eelnevalt mainitud lootus on asi, millele ma hetkel toetun, esimesed tulemused peaks saabuma sel nädalal, ilmselt inglise keel. Aga sellegipoolest on suvi ka viimaks minu ellu saabunud, täna käisime perega La Bocas söömas ja imelisel kombel ma ei tundnud seda pinget, et ma nüüd pean koju jooksma midagi tegema. Mitte, et ma seda teinud oleks, aga sellised mõtted mu peas mõlkusid. See oli siis esimene kord, mil sain aja maha võtta-imeline ma ütleks!

Täna tulid ka uut sorti uudised, mille lahenemist ma huviga ootan, et ka teile teada anda, aga ilmselt selle kuu lõpuks on nii mõnigi asi teada. Homme plaanin oma päeva veeta rannas, sest päikesest olen ma viimasel ajal väga kaugel olnud, tahaks ka juba veidikene jumet.

Kui jätta välja fakt, et täna ei olnud just parim päev, siis let the summer begin! Tegelikult on nädal enam vähem planeeritud, neljapäeval tähistame eksami perioodi lõppu ja reedel saan kokku lapsepõlve sõbrannaga, keda ma kaua kaua näinud pole.

Aga teie nautige suve ja ma proovin sama teha,

Teie Jaanika!

A wish

2011-06-05T15:24:00.001-07:00

Ma ei palu hetkel üldse palju, palun ainult vastupidavust veel üheks päevaks ja et teisipäevae eksam hästi läheks, seda ei ole üldse palju, aga see meeletu stress surub mind igapäevaga allapoole. See on hetkel mu elu tähtsaim eksam, ma pole usklik ega midagi, aga ma loodan, et homme on all mighty powers with me. Ma väga vajan seda!
Teie Jansu!

Öine jalutuskäik

2011-06-04T07:30:00.001-07:00

Eile otsustasime Anniga, et läheme kuskile sööma, umbes täpselt kell 11, tegelikult oli mõte mingisugust rämpsu osta ja suure hurraaga koju tagasi tulla, sest keemia vajas tegijat, aga eile õhtul seda küll polnud. Jalutasime siis kesklinnas ja ma ei ole enne Pärnus sellist meeleolu näinud, inimesed lihtsalt tantsisid tänavatel. Korraldatud oli live esinejad ja rahvas oli nii üleolevas meeleolu, suvi on täies hoos, arvestades seda vaatepilti, mis meile eile avanes.
Meie aga istusime maha Ahoysse ja tellisime endale sushid ja sooja miso supi. Sääsed pidid küll meid ära sööma, aga kannatasime ära. Pole nii hilja seal käinudki, ma polnud kindel, et see lahtigi on. Peale selle ei öelnud Ann mulle poole sõnaga ka, et väljaminek ongi nagu väljaminek. Ma ei olnud just kõige kirkam pliiats pinalis. Sushi baarist ära minnes, naljatasime iseenda kallal, et nagu vanad inimesed juba, söövad ära ja lähevad koju magama. Kui mul ei oleks olnud teatud kohustusi, siis oleksin suurima heameelega seal istunud veel kaua ja nautinud seda mõnusat suveõhtut, aga varsti saan ka mina seda täiel rinnal nautida.

No Hello!

2011-06-03T07:55:00.000-07:00

Täna sain oma läppari parandusest kätte, maksin jälle hea summa, aga täiesti terve ta ikkagi pole, aga praegu ajab asja ära, uue plaanin endale soetada alles sügisel. Minu päevad on ikka ja endiselt möödunud närvitsedes, ükski eksami tulemus ei ole veel ära tulnud, aga nüüd kohe kohe peaks hakkama saabuma ehk siis iga smsi piiks viib mind südamerabandusen, jaa paraku nii ta on. Kolme päeva pärast on keemia ja ma olen ikka nagu laiskvorst ruudus, no lihtsalt ei suuda, väljas on nii soe ilm ja täielik suve tunne on peal. Seoses suvega ootan mina ikka oma vastusi, paar nädalat tagasi oli minek nii kindel ja siis tuli välja, et on vaja kooliga lepingut, mida mul ju teatavasti ei ole, nüüd üks hea tuttav uurib seda, et kas saab ka muud moodi, ma ikkagi siiralt loodan, et see plaan vett peab, aga eks näha ole, ka tagavaraplaane on mitu. Vähemalt mingi koha pealt on b ja c variant veel olemas. Tegelikult on nii, et tänase öö ja homse öö veedan ma kohe kindlasti keemia teadmisi omandades, sest nagu ma juba eelnevalt maininud olen, on minu puhul tegemist öise õppuriga, päeval ei ole selleks kohe üldse mitte motivatsiooni. Vahepeal on nii mõningi asi ära klaaritud, mis on olnud ainult positiivne ja muidugi minu jaoks tähtis sündmus- my sweet 20! Ma olen nii ülirahul sellega nagu iga aasta. Minu hommik lõppes hotellis Prince Henry šampust juues, umbes täpselt nii ma seda ette kujutasingi. Üks suur ja äge pidu kallimast kallimatega, pärast vallutasime veel Pärnu linna, aga hommik, no sellest ma rääkida eriti ei sooviks ,sest see oli kõige lihtsamat öeldes jube. Mina ja Helis läksime otse loomulikult Ahoysse oma enesetunnet parandama, mis kukkus välja päris hästi. Lisan siia ka mõned pildid sünnipäevast, aga neid on nii tohutult, et ma ei viitsi siia väga palju neid laadida. Praeguseks siis olge musid ja tsau! Mina lähen teen väikse uinaku paar tunnikest, et siis Orgaanilise keemiaga oma öö veeta.

Must must masendus

2011-05-24T09:46:00.000-07:00

Tänaseks päevaks on bioloogia riigieksam möödas, see oli minu suurim trump. Kahjuks ei läinud nii nagu ma ootasin. See oli ikka täiesti ulme, ma olin enda arust kõige tähtsamad teemad tegin enda jaoks väga selgeks. Kahjuks ei olnud nendest valdkondadest põhimõtteliselt polnud, kui siis väga vähe. Väga hea tunne oli, et bioloogia õpetajad mulle edu soovisid ning enne eksamit kallistasid. See tegi seest soojaks, et kellegile see korda läheb. Eksam kestis kolm tundi ning juba esimeste ülesannete lugemisel sain ma aru, et sel aastal on tegemist raske eksami, aga mis tehtud, see tehtud ja enam midagi muuta ei saa. Kuigi ma tean, et see ei läinud edukalt, loodan ma siiski sisimas, et tulevad head puntkid, aga kes teab. Elame ja näeme. Selle tõttu on minu päev möödunud ühe suure musta pilve all, erinevad mõtted on mu üle koormanud, ma ei oskagi enam midagi loota. Hullem eksam on veel ees ja selleks on keemia, aga nüüd peab siis ainult sellele ainele keskenduma, sest aega on vaid kaks nädalat ja kahte musta pilve ei ole minu pea kohale vaja, see kõik on ikka äärmiselt pingeline, ma tunnen kuidas söögiisu on kadunud ja tohutu väsimus on peal. Varsti on see õnneks läbi ja ma ikkagi veel loodan, et hästi.
Laupäeval tähistamine minu sünnipäeva, tuju on küll nullis, aga ehk selleks ajaks tuleb tagasi. Praeguseks tsau!

Summmmmer.

2011-05-12T03:18:00.000-07:00

Minu jaoks on suvi juba täies hoos, olenemata faktist, et mul on veel 2 eksamit ees, kuid siiski. Kuna minu suurem koer sai endale uue hobi- üle aia hüppamine, siis kõigi eelduste kohaselt peaksin mina tal pidevalt silma peal hoidma, nii kaua kui ehitatakse aed tagant kõrgemaks. Niisiis otsustasin ma viia kaks suurt tooli välja ja ennast sinna sättida, mõnus päike ja soe olla, koertel ka pilk peal ja mission ongi completed.

Ma ei julge enam 7. juuni peale mõeldagi juba kaks inimest on öelnud, et kui sa arvutusülesandeid ei oska, siis mingeid häid punkte sealt loota pole. Olgem ausad, keemia on juba iseenesest nii raske eksam, aga no see oli hoiatusmärk, et praegu on viimane aeg ennast kätte võtta. Seda ma siis proovingi teha, isegi täna oli väikest viisi edasiminek.Ma olen mõtetega juba nii Tartu lainel, et sealt ei suuda mind mitte miski eemale hoida.
Vähem tähtsam asi, kus minu mõtted juba kõiguvad on minu 20 sünnipäev muidugi. Toimumispaik ei ole veel sada protsenti kindel, aga üsna suure tõenäosusega. Mingit teemat see aasta ei tule, ma olen juba nii mõnegi inimese ära ehmatanud. Näiteks Katrin saatis mu sinna samusesse ja Erle vastupidiselt oli nii happy, sest erkkollane kleit on tal olemas. Aga see selleks, teemat ei tule. Lihtsalt loodetavasti üks üliäge sünnipäev! Eelnevate aastate põhjal ei saaks mina küll vähemalt mitte kurta, loodetavasti ka mitte teised.

Praeguseks, aga tsau!

One less to go

2011-05-07T14:52:00.000-07:00

Inglise keele suuline riigieksam on tänaseks päevaks möödas ja läbitud edukalt- 19 puntki 20st. Eelmisel aastal sain 17 ja oma uue tulemusega olen siiralt rahul, arvestades faktiga, et inglise keelega ma enam nii palju kokku ei puutunud ning sel viisil seda ka läbi pole palju saanud teha, voin öelda, et mission completed.
Erle pakkus vabatahtlikult, et tuleb minuga kaasa. See oli tema poolt väga armas, aga selline ta juba kord mul on. Terve eksami perioodi koos minuga närvitsenud ja kaasa elanud. Täpselt sama moodi oli ka sel päeval, seisime kahekesi ukse taga, pinge kasvas üle pea ja ausalt öeldes keeras mul sees ka parajalt, aga elasime üle ja mis peamine voisime seda ka pärast veiikene tähistada.
Peale selle, et me Ahoys ennast ilusasti moneks ajaks sisse sättisime, nautisime super head lounat, ajasime ka pool päeva erinevaid asju nagu see meil juba tavaks on saanud, kaks asjapulka 24/7.
Nädalavahetus on möödunud laisklemise lainel alates reedest ja lopetades tänasega. Kusjuures on see vahel ikka väga monus, kui mitte miski ei sunni sind kodunt lahkuma, vaid lihtsalt lebotad diivani peal ja oled. Sugulased kutsusi meid perega täna grillima Audrusse, aga sinna läksid iss ja emps kahekesi, sest Jaanika otsustas kodus olla nagu eelnevalt ka mainisin.
Nüüd on siis jäänud veel 2 eksamit, mis on kirjeldamatult suure tähtsusega. Proovin ennast alates homsest kokku votta ja pühendada vai nendele 2 ainele, milleks on siis bioloogia ja keemia. Homse päeva ükspool möödub empsuga kooki süües ja niisama emadepäeva nautides, teine aga üpriski pingsalt keemia ülesandeid lahendades, sest esmaspäeval on nii monigi konsulatsioon, kuhu ma pikka aega joudnud pole ja cathing upi on päris palju vaja teha, aga saame hakkama. Koigi eelduste kohaselt on sellised plaanid homseks ehk siis tänaseks juba tehtud.
Koigile emadele ofcourse maailma ilusamat päeva, see on ju ainult neile ja veelkord neile. I must say minu emps on mulle üks tähtsamaid inimesi tervel maamunal, ta on minu tugipunkt, minu parim vestluskaaslne, sobranna ja koike muud veel, mida emalt oodata saab. Ma lihtsalt jumaldan sind empsu!
Üks hea uudis tuli ka eelneval nädalal suve kohta, asi pole veel küll sada protsenti kindel, aga koikidest teistest plaanides palju parem, ma siiralt loodan, et minu suvi möödub just seal. Hetkel on vaatluse all kaks kohta: Kreeka ja Hispaania. Aga loodame parimat ja uudiste saabumisel kirjutan kindlasti siia ka.
Praeguseks aga tsau, pühendage oma emadele terve see päev!
Teie Jansu,
Panen moned pildid ka eksami järgsest tähistamisest. Piltide kvaliteet ei ole parim, sest tehtud on need telefoniga.

Ja minu team partner-Erle kallis.

Marjade ja banaani smuuti-jummy.

Minu totaalne favoriit-vähisaba salat.

Erle kanasalat.

Ja ofcourse, ei saa me ilma sushita, vähemalt mitte mina.

Miks on see alati nii?

2011-05-03T06:40:00.000-07:00

Vigadest peaks ju ometigi õppima, aga ei milleks. Nii mina kui ka päris paljud minu sõbrantside hulgast suudame alati arutada teemat, miks me jätame kõik viimasele hetkele. Täna tegin ära 2 riigieksami, ei olnudki nii hull, kuid ma ei oska praegu ka täpselt kommenteerida, kuigi grammatika oli kirves as always ja ometigi räägiti mitu korda, et lugege ülesanne läbi, ei mina vaatasin peale ja teadsin kohe, mis teha tuleb. Unfortunately nii see polnud. Siiski tunnen ennast paremini kui eelmine kord, aga punkte ennustada ei oska. Elame ja näeme. Imelik, et õpetaja, kellega ma raksu läksin ja kohe päris kõvasti, tuli täna peale esimest kirjalikku osa minu juurde ning uuris, kuidas mul läks ja ütles, et ta usub, et mul läks hästi. Ma olin ikka väga imestunud, aga see ei ole muutnud minu arvamust toimuvast.

Tagasi siis oma jutu algusesse, eile oli esmaspäev ehk siis viimane päev enne eksami, kus ma oleks pidanud puhkama ja niisama aega surnuks lööma, aga otse loomulikult mitte, siis jouab alles kohale, et oleks pidanud juba ammu tegutsema. Samamoodi oli ka eelmine aasta, some things never change! Aga ma ikkagi luban endale, et järgmisest nädalast proovin ma keskenduda keemiale ja bioloogiale süvendatult, mida ma ilmselt siiamaani pole teinud. Ah wish me lihtsalt luck ja loodan, et koik on varsti möödas ja edukalt
Praeguseks, aga tsau!
musid!

Pidu!

2011-04-30T17:39:00.000-07:00

Tere jälle,

Otsustasime nädalavahetusel ka ühe peo maha pidada ja järjekordseltlt pean ma mainima, et see oli awesome! Alustasime väiksese grilliga ja siis otse loomulikult minu pool mõnede drinkidega. Peale seda suundusime klubisse, kus ma ka suhteliselt kaua aega tagasi käisin, vähemalt nii tundub mulle, aga saja muu asjaga on vaja tegelda, nii et eriti peo peale mõelda ei saa, mis on ka loomulik. Klubis esines Koit Toome, kelle suur suur fänn ma kunagi olin, hetkel sellist vaimustust enam pole, aga kui ta kümme sekundit su kätte hoiab, siis paneb ikka ümber motlema küll. Ja otse loomulikult on ta kindlasti kohe üks Eesti parimaid lauljad, vähemalt minu arvates.
Suhteliselt väikene seltskond oli koos, algselt pidi meid olema rohkem, aga kes oli haige ja kes mingil muul põhjusel tulla ei saanud. No worry, me teeme seda mingi muu päev, siis kui kõigile sobib. That is fore sure!

Praegu aga mõtlen, et homme tuleb sisutihe päev ja ega magada ma ka kaua ei saa, kuigi uni juba praegu surub silmad kinni.
Teie Jansu,

Üks neljast tehtud!

2011-04-25T12:06:00.000-07:00

Täna oli siis päev, kus abituriendid kirjutasid küpsuskirjandit. Ma ei oskagi seda hetkel päris kommenteerida, sest ma pole endas sada protsenti kindel, loodan vaid, et kirjutasin teemasse, sest hekel on küll tunne, et mõne asjaga panin mööda, kuid lootus siiski on, sest sellest ei olene mitte mu pool elu, vaid enam vähem terve. Nüüd ma selle pika ootamise aja proovin mitte mõelda kirjandi tulemusele, vaid eesolevatele eksamitele. See saab olema üpriski raske, sest tänane päev on möödunud ainult mõeldes ja lootes, et ma ei kirjutanud mööda. Neljapäeval saan üht teist ka teada, sest koopia lasin teha, ning minu kirjanduse õpetaja vaatab selle läbi, kuigi ta ütles, et ta ei tahaks kommentaare jagada, aga lugeda võib. Siiski proovin ma temalt vähemalt kolmele küsimusele vastuse välja nuruda. See eksamite periood on ikka nii pingeline, eelmine aasta see selline ei tundunudki, ma ei väida, et üldse pingeid polnud, kuid seekord tunnen ma ennast teistmoodi, ehk sellepärast, et ka panused on suuremad, aga eks aeg näitab ja ootame tulemuse ära, nagu ma eelnevalt mainisin, ei soovi ma sellele igapäevaselt tähelepanu pöörata, aga siiski...

Järgmine eksam on juba teisipäeval ja selleks on inglise keel. Ma olen alati öelnud, et midagi erilist selleks küll ette valmistada ei saa, kuid grammatika osas on erand, on siiski teemad, mis peavad selged olema. Ma siiralt loodan, et ma pühendan selle nädala vaid inglise keelele ja lülitan ennast muust välja. See on otse loomulikult suhteliselt raske, aga peab, sest muud varianti hetkel ei ole.
Tänase ohtupooliku veetsin Erle pool grillides, pidi ju olema ometigi pingelangus, aga kodus ma seda ei tundnud, nii et väikese mottepausi peale votsin aja maha ja vedasin ennast sinna. See lihtsat on üks nendest kohtades, kus ma tunne ennast super hästi.
Teie Jants,

Thats me

2011-04-24T02:05:00.000-07:00

Viimased kuud iga hommik.

bday week

2011-04-22T06:42:00.000-07:00

Eile tähistasime empsu sünnipäeva ja mina olin siis see kaine juht nendel, te võite enam vähem ette kujutada, kuidas see külalise kojuviimine ette nägi. Auto tagareas inimesed ikka võtsid laulu üles ja jala tatsuma, ei tegelikult kurta ma ei saa, sest sünnipäev oli mõnus. Samal ajal meiega oli teises lauas ka terve kossumängijate punt, päris mitmed olid sealt tuttavate nägudega, õhtu lõpuks ajas juba õemees nendega juttu. Peo keskel käisin ka mina koha pealt ära ja tagasi tulles nägin oma imestuseks, et Bert istub ka seal. Ma polegi vist palju temast siin blogis kirjutanud, aga ta on üks nendest parimates. Ta ei ole lihtsalt tavaline sõber, et jah saame läbi ja väga tore on. Juba pisikesest peale oleme ninatpidi kasvanud ja super hea tunne on see, et me siiamaani usaldame üksteisele saladusi, kurdame muresid ja oleme need kaks inimest, kes aastaid aastaid tagasi. Alati, kui ma teda näen, siis valdab mind tohutu rõõmutunne, ta on vist juba harjunud, et ma talle kaela hüppan. Leppisime kokku, et järgmine nädalavahetus veedame kvaliteetaega koos, siis kui ma oma esimese riigieksami tehtud saan-kirjandi. Ma juba ootan, väga väga!
Kolm päeva on veel aega siis esimese eksamini, ma peaks ütlema, et ma juba praegu natukene kardan, aga seda " jubedamat närvi" veel sees ei ole, aga ma tean, et varsti on ka tema tulemas, näiteks pühapäeval voi esmaspäeva ohtul? Ma siiralt, siiralt ja veelkord siiralt loodan, et mul läheb väga hästi.
Peale selle, et eile oli mu kallil empsule sünnipäev, oli ka Erle empsu sünna, nii et ma pidin joudma kahte kohta.Praegu, aga jooksen, sest Erle, Elerin ja Kristofer tulevad meile.
Musid, kallid.

Jants

..

2011-04-16T13:51:00.000-07:00

If tonight is all we have, just stay.

Wonderful!

2011-04-14T14:28:00.000-07:00

Esiteks, Kätlin kallis, palju palju õnne! Homme näeme ja tähistame!

Teiseks ei suuda ma edasi anda seda enesetunnet, kui sa üle pika aja näed enda kamraade, see feeling on midagi rohkemat kui lihtsalt amazing! Ma absoluutselt jumaldan neid pikki vestlusi maast ja ilmast. Teate, mis on selle juures parim? Olenemata faktist, et me oleme enamuse aja erinevates linnades, ei ole muutunud mitte miski. Me oleme ikka need samad tüdrukud, kes ühes seltskonnas suudavad olla täpselt sellised nagu alati ja loodetavasti jääme sellisteks forever and ever!I LOVE my girls!

:)

2011-04-12T04:29:00.000-07:00

Ostupormenaad

2011-04-10T13:52:00.000-07:00

Järjekordselt toimus Pärnus ostupromenaad, kuhu üldjuhul minu puhul erilist tungi ei ole. Ka seekord sattusime sinna etteplaneerimata. Neid kordi on tegelikult vähe, kui ma Pärnus midagi sellist leian, mida ma kohe endale soetada tahaksin. Öeldakse ju, et see mis kohe sellise must have tunde tekitab on õige. Seekord võisin ma oma käiguga rohkem kui rahule jääda. Ma ei mäletagi, millal ma viimati ostlemas käisin ja ma kipun arvama, et järgmine kord ei tule niipea. Igastahes tegin ma mõned pildid oma leidudest, et teile ülevaade anda.
ps! Jube kevadväsimus on ka peal, kas keegi mind nädalaks või kaheks kuhugile lennutada ei tahaks? Ma oleks hästi tänulik.

Peole ka midagi. Suka/retuusi moodi asjandused ja pluus.

Uus kevadine lemmar!

Tagantvaatest ka pildike.

Armastus esimesest silmapilgust.

Mitte küll ostupromenaadilt, aga siiski paaripäeva tagune ost. Ma jumaldan selles stiilis prille.

Raamatukoi!

2011-04-07T13:00:00.000-07:00

Kuna kuupäevad tulevad järjest lähemale, siis lõpuks sain ka mina oma lugemise hoo kätte. Lõpetasin täna hommikul "Ristideta hauad" , peaks mainima, et paaril esimesel leheküljel tundus kuidagi mitte nii väga köitev raamat, aga ma pean oma arvamust muutma, tegelikkuses meeldis mulle see väga ja ma loeksin väga hea meelega ka teise osa ära. Tänane saak raamatukogust oli "Stepihunt", " "Õnnelikud päevad", "Peter Camenzind" ja "Dorian Gray portree" . Ühe suutsin juba tänase päeva jooksul läbi lugeda "Õnnelikud päevad, kuna lehekülgi oli vaid 78 umbes ja tõesti mulle meeldis see. Teose peategelane ostis endale 18 aastasne hauaplatsi ja 35 aastaselt kolis vanadekodusse. Alguses tundus see kõik täielik absurd, aga kui ta teose lõpus ära põhjendas, miks see nii oli, kujunes hoopis teine arusaam. Soovitan soojalt, kes vähegi lugeda viitsib.
Kalli empsu palvel tegin talle täna pastat, riputan ka oma cooking sessionist ühe pildikese. Pildi kvaliteediga on samad lood, mis eelmisel korral.
Teie Jansu!

Hea enesetunne

2011-04-06T13:23:00.000-07:00

Nüüdseks on neli päeva järjest kestnud trenni hooaeg läbi. Tegelikult ei olnud plaaniski järjest käia, aga mingi aeg oli rakendatud uus süsteem, et kui sa niiöelda oma kordi ära ei käi, siis pikendada saad ainult juhul, kui sa ette teatad. Ma ei oska küll öelda, kuidas ma saan ette näha seda, et ma haigeks jään, aga las siis olla nii. Nüüd oleme targemad, kuigi see vist eriti siinkohal ei aita. Seega pidime trennid üksteise otsa panema, et mitte oma kordi raisku lasta. Jube väsinud enesetunne on küll, aga umbes sama palju on head emotsiooni ka, nii mõnus on kõik need õhtut kodus peale pingutust teleka ees vedeleda.

Täna käisime ka sushi lõunal koos Kätuga. Tema jaoks oli see esimene kord, ma kodus ikka enne minekut mõtlesin, mida talle tellida, kuna ta andis mulle vabad käed. Miso supp ei ole tal just suurim sõber, aga sushi talle istus ning ma olen enam kui kindel, et me varsti seda üritust kordame. See mulle otseloomulikult väga meeldiks, sest ma olen teiega aus- ma olen sushihoolik. See on ravimatu haigus, ma arvan vähemalt.
Täna õhtul sain ka ühe kirjandi jälle valmis, sest wolaa homme on jälle kolmapäev ja siis peab minu kirjand letis olema. Homme tuleb järjekordselt sisutihe päev, mul on neid punkte oma kujutletud must do listis nii palju juba kogunenud, mis homse päeva jooksul loodetavasti saavad linnukese taha. Panen siis teile mõned pildid ka. Palun pildi kvaliteedi suhtes mitte eriti nuriseda, kuna need on telefoniga tehtud. Banaanikokteil. Jummy. Miso supp. Lemmar! Ja ofcourse, põhiroog sushi!

LIKELIKELIKE!

2011-04-05T11:28:00.001-07:00

BM!

2011-04-03T12:31:00.000-07:00

Wasted

2011-04-02T17:31:00.000-07:00

Viis pluss ja veelkord viis pluss, nii hea pidu oli. Tõesti oli, ma tean, et ma murdsin oma lubadust, et ma kolm nädalat Bravosse ei lähe, aga selle jaoks oli ka hea põhjus, mu kallid ja head olid Pärnus ja nendega koos olemisest ma juba heaga ära ei ütle. Muusika oli mõnus ja seltskond oli hea, mida veel ühelt mõnusalt õhtult oodata? Ilmselt mitte midagi, ma olen sada ja natukene rohkem protsenti rahul.

Kell hakkab vaikselt neli saama ja ma ei suuda magama minna, sest hea sõber Hispaaniast hoiab mind ärvkel. Ma jumaldan temaga maha pidada pikki vestlusi maast ja ilmast. Ma kipun arvama, et enne viite ma magama ei saa.
Täna üle pika aja saime Katriniga kokku, nii hea on näha ja rääkida. Nagu ta ise ütles, et teeb südamele pai ja nii paraku ka on!
Teile aga head ööd ja ilusaid unenägusid.
Teie natukene purjus jansu,

mõnsa

2011-04-01T14:50:00.000-07:00

Ma kohe armastan neid päevi, kus me saame oma kamraadidega kokku ja lihtsalt latrame elust enesest. Kell kaheksa ajasin ennast kodust välja ja uuesti tagasi jõudsin enne ühte paarkümmend minutit-järelikult oli teemasid. Millal meil nendest puudus tuleks? Ilmselt mitte kunagi. Ja hea on, et see sellist moodi ka siiani on. Homme on plaanis ilmselt kuhugile välja minna, kuigi ma lubasin, et kolm nädalat mina oma nina välja ei pista, aga see viimasel ajal harukordne juhus minna oma kamraadidega meelt lahutama tuleb siiski ma arvan, et ära kasutada. Plaan on veel suhteliselt poolik, aga eks homme siis näeb täpsemalt. Ma proovin oma päeva sisustada tihedalt, et jõuaks ühe raamatuga lõpuni ja uue kirjandiga algust teha, et kolmapäeval see järjekordselt ära viia.

Täna käisid minu jaoks väga tähtsad inimesed Pärnus, nii hea oli neid näha üle pika aja. Ma olen nendest ka eelnevalt kirjutanud, aga ma ei oskagi täpselt öelda, mis nad nii eriliseks teeb. Ilmselt see tohutu südamesoojus ja siirus, mis mind hõlmab, kui ma nendega koos olen. Nad on tõeliselt ausad ja head, seda selle kõige otsesemas mõttes. Minu õnneks tulevad nad ka tuleval nädalal Pärnu, nii et saab ühe mõnusa lõuna nendega mööda saata.
Mõnusat und!
Teie Jants.

Definitely yes!

2011-04-01T07:51:00.000-07:00

There will always be those awkward moments when you walk by a person and remember everything you had.

Wondering around

2011-03-31T02:34:00.000-07:00

Mind valdavad hetkel äärmiselt erinevad emotsioonid. Need ei olegi otseselt millestki tingitud, vaid lihtsalt keset päeva täitub mu pea erinevate mõtetega, totaalselt erinevatest paikadest. Tegelikkuses peaksin ma hetkel keskenduma keemiale, aga praegu on see ilmselt natukene võimatu. Paar tundi tagasi autoga koju sõites oli täielik kevade tunne, mõnusalt soe päike sillerdas aknaklaasile ja seda varajast soojust oli tõesti tunda. Ma tahaksin nii väga suve nagu ilmselt enamus meie seast, aga ma tahan seda nii väga, et sõnadest jääb ilmselt siinkohal väheks. Ainukene asi, mis mind hirmutab on eksamiperiood nagu eelneval korralgi, see on ilmselt loomulik emotsioon, aga seekord on see totaalselt erinev. Saaks juba kõige sellega ühele poole ja oleks need tulemused nii head nagu ma soovin, oleksin ma tõsiselt,siiralt ja südamest õnnelik. Seoses suvega on tehtud suured plaanid, üks on kohe väga soojas, teised ootavad oma järge siis, kui see esimene ei pea vett. Uudiseid selle kohta oleks pidanud ma saama käesoleva nädala alguses, aga ju need asjaajamised siiski nii kiiresti ei kä. Mina aga ootan ja loodan, et see võimalus nüüd meile antakse. Ma ei tahaks ennem midagi täpsemalt rääkida, kui päriselt ka asi on kindel, sest tihtipeale on nii, et inimesed suudavad juba mitu erinevat arvamust selle kohta välja käija ja tegelikult ei tulegi sellest midagi välja.

Paar päeva tagasi pidasin Karoliinega maha ühe mõnusa vestluse, ma tahtsin siia hetkel kirjutada täpse teema, aga see oli nii seinast seina, et päris konkreetsed nime anda sellele oleks võib olla ebatäpne. Sel päeval olime mõlemad kui kaks peata kana kõrgel pilvedes ja unistasime. Unistasime asjadest, mis on nii kaugel ja samas nii lähedal. Ma olen alati olnud arvamusel, et siin maailmas ei ole mitte miskit võimatut, kui sa ise vähekengi proovid ja tahad. Selle proovimise ja tahtmisega juba on kord nii, et kes saab selle elurütmi enda jaoks paika on ülesande täitnud. Kui hea on kuulata, kui kellegil on siiras tahtmine midagi teha, saavutada. Ma imetlen inimesi, kes on oma unistuste järgi kõndinud, ehk mitu korda vastu maad käinud, aga uuesti üles tõusnud ja seda teed jätkanud, olenemata asjaolust, et vahete vahel tunduvad kõik asjad meie jaoks liialt keerulised, ületamatud ja me anname alla. Anname alla mõttega, et ma tegelikult teame, et me suudaks seda teha. Karoliine leidis ühe väga õige lause: "I am my own biggest obstacle. From now on, I will stop saying "I wish" and i will start saying "I will" . Ja täpselt nii ongi!
Teie Jaanika,

Jea

2011-03-30T12:48:00.000-07:00

Sorry, but i don`t need any part time people in my life. You`re either with me, or you`re not. You cant just come and go as you please.

Feeling so good!

2011-03-30T09:55:00.000-07:00

Mul ikka võttis aega, et tulla sellest niiöelda kastist välja, et leida endale motivatsiooni. Täna on olnud mõnus päev, kuigi hommikul oli jube väsinud olla, aga lõpuks ma ei pannud seda ilmselt enam tähelegi. Kõik vajalikud kohad, kuhu minema pidin on käidud. Üleüldse meeldivad mulle kolmapäevad, sest siis on enam vähem nädala keskpaik ja ma saan ennast mõnusalt teleka ette sättida, sest Meisterkokk algab, kahjuks on täna küll viimane osa, aga ma olen algusest peale sellele saatele kaasa elanud, midagi hoopis teistusugust ja mõnusat. Seoses sellega kokkasin ma kodus ühe lõhefilee ja meisterdasin kõrvale värsket salatit-jummy. Homme on järjekordne trennipäev, mida ma juba väga väga ootan. Enne seda on vaja aga palju ajutööd teha ja siis saabki ennast õhtul lõõgastada.
ps! Tänane päike oli niii soe ja mõnus, võiks see lumi ka juba astuma hakata, oleks tõeliselt super!
Teie Jansu,

Huh, so good!

2011-03-29T05:48:00.001-07:00

avts

2011-03-29T05:36:00.001-07:00

Teadmata kadunud

2011-03-29T00:19:00.000-07:00

See pole küll minu puhul mingi ime, et mõni asi teadmata kadunud on, aga telefonilaadija?! Ma miskipärast kahtlustan oma pätt Iffi, aga kui tema oleks sellega tegemist teinud, siis oleks ilmselt jupid mööda maja laiali, mida ma siiani õnneks leidnud ei ole. Kuna mind telefoni kaudu nüüd kätte ei saa, pole viimased kaks päeva saanud, siis ilmselt pean ma täna ostma uue laadija, sest nagu rääkida tahaks või mis? Täna hommikul kell 9 pidin olema keemias, aga tänu eelnevale probleemile tuli ka sellega sekeldusi. Sõitsin kokkulepitud kohta, kus mulle öeldi, et keemia õpetajat siin majas täna ei ole, siis seiklesin edasi järgmisesse kohta, kus ma eeldasin, et ta on- samuti mitte midagi. Läksin siis koju ja helistasin tavatelefoni pealt, et uurida, kus ta kondab, kokkuvõttes oli ta jõudmas esimesse kohta, ütlesin siis, et tulen sinna tagasi, aga huvitav, mis kasu sellest oli, kui ma ikka ei leidnud teda. What a lucky day!

Eile sain magama kahe paiku ja wow, ma ei olegi nii väsinud, kui ma eeldasin ennast olevat. Kuigi peaks mainima, et just väljapuhanud feelingut ka ei ole. Tänase õhtu pean sisustama kirjandit kirjutades, kolmapäev on tavaliselt see päev nädalas, kus ma oma kirjandid letti pean viskama.
Eile jõudsime lõpuks Kätliniga peale pikemat pausi ka trenni ja oi oi kui hea oli pärast olla, see enesetunne on ikka täielik paradiis. Kuigi ma arvan, et üpriski suure aja ei suutnud ma reaalselt tõsine olla, sest preili Kätlin tekitas seal omamoodi huumorikooli. Pole ka ime, et treener meid juba imelikult vaatab.
Põhimõtteliselt olen ma oma nädalaalgusega väga rahul, olen uuesti saanud oma õppimisega järje peale ja loodan, et sellist looderdamise pausi enam ei tule, sest olgem ausad, selleks ei ole enam mitte tunnikest ka aega. Enesetunne on hea ja täna on mul esimest korda tunne, et olla nagu orav rattas on ka vahel hea.
Nägudeni,
Teie Jansu!

The list

2011-03-27T10:12:00.000-07:00

Tüüpiline pühapäev, kus Jaanika istub teleka ees, läpakas süles, ja mõtleb, et laiskus ei ole üldse tore kaaslane. Homseks on terve hunnik asju teha, mida ma ilmselt teen järjekordselt öösel. Ma ei saa aru, mis värk selle öösel õppimisega on. Pidevalt jätan ma oma asjad just öö peale ja siis proovin pingsalt silmi lahti hoida ja midagi paberile kritseldada. Sellest harjumusest peab kiiremas korras lahti saama.
Aga kokkuvõttes oli mul väga mõnus nädalavahetus ja homsest peab jälle nagu orav rattas tööle hakkama.

Watch me

2011-03-26T13:03:00.000-07:00

Kuulsus isiklikult

2011-03-25T17:41:00.000-07:00

Tänane õhtu oli ilma mõningate vahejuhtumisteta väga äge! Seda väga ägedat ma ilmselt seletama ei pea, sest kui meie juba kahekesti välja läheme, siis on alati midagi head, seekord ka midagi negatiivset. Vahel peab ka seda olema või mis? Muidu oleks päris igav, i guess.

Ma pole siiamaani aru saanud nendest inimestest, kes ei taha või ei oska oma eluga edasi liikuda. Mina isiklikult olen seda teinud ja olen endaga rohkem kui rahul. Ma saan aru, et vahel on see jube raske ja tüütu, aga siiski võiks juba. Olles paar kümmend minutit Bravos, jälgisid mind ma ei oska täpselt küll öelda mitu nägu, aga möödudes kehakeele järgi :" OOO, Jaanika on siin", tekkis küll äärmiselt negatiivne tunne. Ja me oleme ühes ja samas klubis, mis nüüd siis saama peab? Korraldame nii, et mulle või sulle pannakse keeld peale? See näitas lihtsalt seda, kui ebanormaalselt lapsik saab üks inimene olla. Ma saan kõigest aru ja kohati ma isegi ei kobiseks, aga tänase õhtu järgi järjeldades tahaks ma rohkem kui kobiseda. Ma mõistan ka seda, et Pärnu on äärmiselt väike koht ja paratamatult meie teed ristuvad nii siin kui ka igalpool mujal, aga selleks, et nii mul ka kui kõigil teistel oleks nii normaalne olla kui vähekegi võimalik, eeldan ma seda, et me käituksime kui täiskasvanud. Seda me ju lähtudes oma vanusest peaksime olema? Vähe sellest, et mu kallis H oli tagajalgadel, ei olnud kaugel ka see hetk, kus ma reaalselt oleksin läinud ja midagi väga halvasti öelnud ja see väga halvasti öeldud asi oleks oma kõige otsesemas tähenduses olnud VÄGA halb. Ja pärast seda oleks olnud veel üks draama ja siis veel üks draama. Mul on nendest draamadest selline SIIBER, et ma tõesti ei soovi nendega enam kokku puutuda, aga kui vaja ja keegi otseselt mind ärritab, siis olgem ausad, mina juba endale takistusi ei sea ja suudan enda eest seista nii hästi kui vähegi võimalik. Mul on siiralt ükskõik, kui need ülejäänud näod vaatavad mind kui poolearulist. Ma ei oskagi ennast väljendada enam selgemalt. Lihtsalt, minu õhtu sellega ei rikutud, mitte üldsegi, ma lihtsalt mõistsin järjekordselt, kui naeruväärne võib üks inimene olla, aga see selleks. Las siis jääb nii, ma loodan siiralt, et seda teist korda enam ei tule. Ma isiklikult arvan, et kõigel on piir ja sellest piiri ületamisest jäi täna õhtul väga vähe puudu.

Nüüd sellest teemast natukene eemale. Mina ja mu kallis H tegime kokkuleppe, et ennem kirjandi kirjutamist mina oma nägu klubisse ei näita. Siin otseselt mõtleme siis täna külastatud kohta. Eks nii olegi parem, sest hetkel pean ma keskenduma ainult ja ainult esimese eksami sooritamisele, kuigi eks samal ajal tuleb ka kõiki teisi silmas pidada. Aga saame kirjandiga ühelepoole ja siis võime tähistada nii, et maa must. Ja seda me juba oskame- tähistada! Homme on plaanis ennast kultuurselt veidikene harida, sain tänu oma kallile empsule piletid "Mees, kes teadis ussisõnu" etendusele. Kõigi kuulduste põhiselt pidi see väga hea etendus olema. Peale loodetavasti hea teatrielamuse, saan ma seda ka kirjandis vajadusel kasutada, kuigi ma raamatut lugenud ei ole, aga ehk peale külastust loen ma ka selle läbi, ilmselt ma seda peangi tegema. Kaaslaseks haaran ma järjekordselt Erle, tema on tavaliselt see, kes mind teatrisse viib, kuid nüüd vahetasime pooled.
Praeguseks siis mõnusaid unenägusid teile kõigile, ma ise proovin ka kerra keerata!
Teie Jansu!